Juhtkiri: lambad söönud, hundid terved

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• Raha mittesihtotstarbeline kasutamine tuleb lõpetada
• EKREle on kõnealuste MTÜde tegevus pinnuks silmas
• Ühendused on taotlenud raha heas usus

Aasta algusest vindunud vaidlus hasartmängumaksuraha kasutamise üle võrdõiguspoliitika valdkonda kuuluvate projektide rahastamiseks lahvatas nüüd otseseks vastasseisuks: 10. juulil peatas rahandusminister nende rahastamise, 16. juulil esitas sotsiaalminister ultimaatumi, nõudes rahandusministrilt väljamaksete tegemist täna kella kolmeks. Loodetavasti sunnib vastasseis probleemile lõpuks lahenduse leidma.

Teema tõstatus, kui Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks saatis riigikontrollile mullu detsembris märgukirja küsitavustest nende projektide rahastamisel. Riigikontroll jõudiski seisukohale, et rahastamine on seadusega vastuolus, sest hasartmängumaksu seaduse järgi tohib sotsiaalministeerium seda raha kasutada üksnes «meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks» ning hasartmängusõltlaste raviks.

Sotsiaalministeerium teatas siis, et võtab riigikontrolli tähelepanekud teadmiseks ja arutab võimalikke edasisi samme. Ilmselt kujunes arutelu liiga pikaks ning rahandusminister Martin Helme otsustas protsessi kiirendada.

Martin Helmel on õigus selles, et kui avastatakse seaduse rikkumine – ja raha mittesihtotstarbeline kasutamine seda kindlasti on –, siis tuleb see lõpetada. Lahendusega viivitamine õõnestab niihästi riigikontrolli autoriteeti kui ka üldist seaduskuulekust. Sotsiaalministri seisukoht, et vea võiks parandada paari aasta pärast ja seni samamoodi jätkata, kuulub justkui aastakümnetetagusesse halduskultuuri.

JUHTmõte

Asjaolu, et raha kasutatakse prioriteetses valdkonnas, ei ole vabandus, sest jätab mulje, et on olemas ideoloogilisi ettevõtmisi, mis asuvad seadusest kõrgemal.

Tänapäeval on raha täpne ja seaduspärane kasutamine täiesti endastmõistetav. Sellega peab arvestama iga projektijuht, rääkimata riigiasutustest. Asjaolu, et raha kasutatakse prioriteetses valdkonnas, võrdõiguslikkuse edendamisel, ei ole vähimalgi määral vabandus, sest jätab mulje, et on olemas ideoloogilisi ettevõtmisi, mis asuvad seadusest kõrgemal.

Just sellele on apelleerinud EKRE, kellele kõnealuste MTÜde tegevus on pinnuks silmas poliitilises mõttes.

Oleks EKRE teha, lõpetataks nende rahastamine sootuks. Kuid asjaolu, et EKRE-l on poliitiline huvi soolise ja seksuaalse võrdõiguslikkusega tegelevatele seltsingutele kaikaid kodarasse loopida, ei muuda alusetuks kriitikat rahaallika ebaseaduslikkuse kohta.

Sotsiaalminister Tanel Kiigel on omakorda õigus, et mainitud ühendused on taotlenud raha heas usus, neile on see eraldatud ja neil on kehtivad lepingud, millel põhineb õigustatud ootus, et raha jätkub kuni projekti lõpuni. Samuti on tegu Euroopa Liidu prioriteetse valdkonnaga. Justiitsminister Raivo Aeg ütles eilsel pressikonverentsil: «Kui riik on võtnud kohustuse ja lepingud teinud, siis need lepingud tuleb täita. Prioriteetne on see, et sotsiaalministeerium leiab kasvõi esialgsed vahendid, millega need kohustused täita. Inimesed ei tohiks kannatada.»

Valitsusel tuleb nüüd leida lahendus, mis tagaks, et projektid saavad rahastuse ja koalitsioon jääb püsima, ehk teisisõnu, lambad saaksid söönuks ja hundid jääksid terveks.

Ilmselt tähendab see, et kõnealustele projektidele leitakse raha mõnest teisest valitsuse allikast. Summad iseenesest ei ole riigieelarve mastaapi arvestades suured. Küsimus on põhimõtteline.