Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Riina Solman maksutülist: sotsiaalministeerium peab leidma võimaluse muudest vahenditest (5)

Copy
Rahvastikuminister Riina Solman.
Rahvastikuminister Riina Solman. Foto: Marko Saarm / Sakala

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) leiab sama, mida leidis ka Martin Helme, et hasartmängumaksust ei tohiks rahastada võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonda kuuluvaid projekte. 

«Esiteks palun sotsiaalministeeriumil ja teemasse puutuvatel partneritel mitte rääkida kõigi naiste nimel. Kahetsusväärselt on asutud meedia kaudu muljet looma, justkui projektirahastuste peatamisest kannataks eelkõige naised,» rääkis Postimehele Riina Solman. Minister märkis, et on Isamaa naiskogu esinaisena aastaid kuulunud Eesti Naisteühenduse Ümarlauda (ENÜ). «See on ülemaaline naiste ühendus ja koosneb erinevatest naisorganisatsioonidest, sh maapiirkondade ning poliitiliste erakondade naiskogud. Öelda, et rahastusküsimus haavab enim naisi, on pooltõde,» tõi minister välja. 

«Väidet ei saa tõsiselt võtta seepärast, et valdav osa hetkel peatatud maksetest läheks täna siiski Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti LGBT Ühingu strateegilise partnerluse projektidele, samuti läbi ENUTi «Feministeeriumi» töö toetamiseks ning teadaolevalt on kõik nimetatud organisatsioonid suures osas tegelenud LGBTQ temaatikaga,» lausus Solman. «Feministeeriumi kurjemaid postitusi silmas pidades väidan, et see kanal ei esinda kõigi naiste huve, vaid teostab teatud huvigruppide ideoloogiat.» 

Solman soovib ka selgust ning tõese info avalikustamist. «Teabenõudega sotsiaalministeeriumilt küsitud infot jagati küsijale paraku kaetuna, viidates isikuandmetele. See kunstlik viigileht jääb tõe selgumiseni varjama tõsiasja, et raha on jätkuvalt suunatud kulukatele projektidele, mille finantseerimine ei ole hasartmängumaksu seadusega ette nähtud,» märkis Solman, kelle sõnul see tähendab, et tegelikud raha saajad ei vasta seaduses sätestatud õigustatud huvigruppide tunnustele. Seadus lubab raha eraldada meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ja hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks.

«Olles Eesti Naiste Ühenduse Ümarlaua (ENÜ) liige, on mul enne käesolevat valitsuskoalitsiooni tulnud kokku puutuda sotsiaalministeeriumi poolse kannapöördega ja info esitamisega moonutatult või parasjagu sellise fookusega, mis varjab täit tegelikkust,» lisas ta. «Näiteks oli viimati väga lõbus Delfist lugeda, et maapiirkondade naiste hakkamasaamine ja haridusteemad on asekantsler Rait Kuuse silmis ühtäkki oluliseks muutunud,» rääkis Solman, meenutades, et miskipärast ei olnud ENÜ võrgustiku aastatepikkused prioriteedid ja ootused tähtsad aga siis, kui sotsiaalministeeriumis tehti enne tänase koalitsiooni moodustamist otsus 2019. aastast ENÜ võrgustik igasugustest toetustest ilma jätta. «Tollasele sotsiaaldemokraadist ministrile saadetud järelpärimisele vastati järgmiselt: «Kodanikuühiskonna organisatsioonide puhul on samas oluline, et nad ei toetuks ainult riiklikule rahastamisele, vaid tegutseksid nii, et nad saaksid toetuda ka annetustele, liikmemaksudele, vabatahtlikule tööle, teistele võimalikele rahastamisallikatele. Seetõttu loodame, et ENÜ tegutsemisvõimekus on hoolimata ühe võimaliku toetusskeemi kaudu rahastamise puudumisest olulises osas siiski säilinud.»,» meenutas minister Solman.  «Uue koalitsiooni ametisse asudes hakkas ENÜ koostöö sotsiaalministeeriumiga uuesti laabuma.»

Kuid praegusel juhul on Solmani arvates tõe moonutamisest hoopiski häirivam asjaolu, et riigikontrolli poolt tehtud järeldused justkui ei ole ministeeriumile siduvad ega kohustuslikud. «Olen seetõttu seisukohal, et võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonna projektide rahastamisel tuleb lähtuda riigikontrolli märgukirjast ja kõnealuseid projekte ei tohiks rahastada hasartmängumaksust laekuvate vahendite arvelt,» leiab Solman. Ta leiab, et poliitilise otsuse korral tuleb seda teha mõnelt teiselt vastava valdkonna jaoks loodud eelarverealt. Vastavalt riigieelarve seaduse § 53 lõikele 1 on ministeeriumi valitsemisalal õigus kasutada riigieelarve vahendeid vaid sihtotstarbeliselt, rääkis minister, lisades, et võrdse kohtlemise ning võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine ei kuulu hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 määratletud määratletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud teemade alla. 

«Rahastamiseks peab sotsiaalministeerium leidma võimaluse muudest eelarvevahenditest.»

Teiseks rõhutas Solman, et  kuuendal veebruaril riigikontroll kirjutas sotsiaalministrile vaidlusaluse raha kasutamise kohta: «Riigikogu määratletud konkreetsete valdkondade või gruppide laiendamine Teie vastuses kirjeldatud viisil võiks utreerides viia tõlgenduseni, et raha võib kasutada mis tahes eluvaldkonnas, kui leida/tekitada sihtrühmaga vähimgi seos. Sellise loogika kasutamise puhul muutuks aga üldse sisutühjaks mis tahes seaduse tasemel raha sihtotstarbelisuse määratlemine konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Lisaks tuleb sellisel lähenemisel arvestada ka otseselt loetletud sihtrühmade huvidega, sest sihtrühmi laiendades muutub väiksemaks nende võimalus toetust saada.»

Riigikontrolli viimasele märgukirjale on eelnenud ka varasem riigikontrolli märkus, et hasartmängumaksu rahastuse jagamine ei ole läbipaistev. «Minu hinnangul tuleb riigikontrolli korduvate märkustega arvestada ja sotsiaalministeeriumil asjad selle soovitustele tuginedes korda teha,» leiab rahvastikuminister Riina Solman. 

«Kolmandaks, kui sotsiaalministeeriumi partnerite maksete üle käiv vaidlus ei lahene, tuleb valitsusel tervikuna olla otsusekindel ja omada tahet jõuda vaidlusküsimustes selgusele ja läbipaistvusele,» toob Solman välja ühe lahendusena antud olukorrale.
 
«Minu ettepanek on koostada põhjalik analüüs, mille sisuks on seaduse täitmist puudutav faktiline ja juriidiline kontroll. On võimalik luua laiapõhjaline erinevatest ekspertidest koosnev komisjon, kes tuvastab, kas seadust on rikutud või ei ole,» pakkus Solman välja. 

Lisaks leiab ta, et huvitatud toetuse saajad peaksid suutma avalikkusele üksikasjalikult ja läbipaistvalt näidata, mida nad täpselt strateegilise partnerluse projektide raha eest teha on lubanud ja mis on seni ära tehtud. «Praegu kõnealuste ühingute kodulehtedel niisugust infot ei leia,» ütles Solman. 

Tagasi üles