Uuring: Eesti kõige rekorditerikkam maakond on Ida-Virumaa

Valaste joa uus trepp Foto: SANDER ILVEST/

Tartu Ülikooli (TÜ) teadurid kaardistasid tänavu kevadsuvel Ida-Virumaa rekordpaigad ning selgus, et Eesti rekordite rikkaim piirkond on Ida-Virumaa.

Ida-Viru Ettevõtluskeskus tellis koroona ajal aprillis TÜ-lt töö, mille eesmärk oli fikseerida Ida-Virumaal asuvad Eesti turistlikud rekordpaigad, teatas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse esindaja neljapäeval BNS-ile. Töö telliti selleks, et toetada Ida-Viru turismiklastri tegevust ning luua uusi põhjuseid maakonna külastamiseks nii sise- kui välisturistidele.

Turisminduses on tähtsad faktid, mis teevad piirkonna ainulaadseks. Turistidele rekordid meeldivad ja nendele saab üles ehitada koha turismistrateegia. Ida-Virumaa on rikas erinevate Eesti ja isegi Euroopa rekordite poolest, mis puudutavad nii loodust kui ka inimühiskonda.

«Töö tulemusel võib öelda, et Ida-Virumaa on Eesti rekordite rikkaim piirkond. Humoorikalt väljendudes Rekordimaa,» ütles üks töö koostajatest TÜ Eesti geograafia dotsent Taavi Pae, kes on geograaf ja 2019. aastal välja antud «Eesti rahvusatlase» koostaja. Teiseks töö koostajaks oli TÜ Geograafia osakonna teadur Mait Sepp.

Töös esitatakse Ida-Virumaad puudutavad turismihuviga rekordid ja ainulaadsed objektid ning tuuakse nende kohta kontekstipõhised lühipõhjendused. Rekordi paikasid sai töö lõppraportisse kokku 34. Neid leidub üle maakonna.

Neist tuntumad on näiteks Eesti pikimad liivarannad: Peipsi põhjarannikul (32 kilomeetrit) ja Narva-Jõesuus (8,5 kilomeetrit) ning kõrgeim Valaste juga ja veerohkem Narva juga. Töö tulemusena selgitati ka täpsemalt pankranniku kõrgeim punkt, mis asub Ontika mõisa lähedal ja on 57 meetrit. Ida-Virumaal Kurtnas asub aga Eesti järvederikkaim ala ning Puhatu soostiku võime lugeda pindalalt suurimaks sooalaks Eestis. Ida-Virumaale on iseloomulik ka hulgaliselt rekordilise kõrgusega tehispinnavorme. Üheks omalaadsemaks on aga Eesti ainukese vulkaani lugu Tudulinnas.

«Rekordite aruandest selgub, et Narvas asub suur hulk Eesti rekordpaiku- nt.on meil Eesti veerohkem jõgi ning suurim tehisjärv. Meil on selle üle väga hea meel. Kindlasti toovad rekordid turiste juurde kui need ära tähistame,» ütles Narva Arenduse ja Ökonoomika ameti direktor Jüri Saija.

Edaspidi plaanivad Ida-Viru omavalitsused ühiselt rekordid ära tähistada fotopunkti ja infoga. Juba on rekordid kantud on rekordid kantud kaardile Google maps. Rekordid on edastatud Ida-Virumaa ettevõtlikele koolidele- see on põnev ja sisukas õppematerjal mitmetes ainetundides. Samas saavad noored teada kui rikkalikus maakonnas nad elavad. Turismiklastril on plaanis rekordite baasil välja arendada marsruute jm põnevat turistide jaoks. Ideed on oodatud.

Ida-Viru turismisektori aktiivsed teenusepakkujad ja omavalitsused on juba üle kümne aasta koondunud turismiklastrisse, mida koordineerib Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Klastris on täna 55 ettevõtet ja asutust, kes pakuvad majutust, toitlustust ning elamusteenuseid.

Rekordite raporti valmimist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu fond läbi PKT programmi projekti «Ida-Viru turismisihtkoha kui võrgustiku arendamine».