Martin Helme maksete peatamisest: see on täielikult seaduslik

Valitsuse pressikonverentsil osalesid Jüri Ratas, Martin Helme, Raivo Aeg ja Tanel Kiik. Foto: Tairo Lutter

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) rääkis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et käitus ministrina vastavalt seadusele, kui peatas võrdsuse edendamise projektidele väljamaksed.

Martin Helme mainis pressikonverentsil ka keskerakondlasest koalitsioonipartneri Tanel Kiige talle saadetud kirja, kus Kiik heitis Helmele kui rahandusministrile ette ebaseaduslikult käitumist. «Lükkan selle väite kategooriliselt ümber. Eelarve seaduspärase kasutamise järelevalve on täielikult rahandusministri pädevus,» rõhutas Helme. 

Rahandusminister toonitas, et talle on täitsa selge, et hasartmängumaksust toetatavate projektide rahastamine senisel kujul ei ole kooskõlas seadusega. «Eks me vaidleme sel teemal edasi,» ütles Helme.

Helme tõi välja, et Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) peatab väljamaksed riigieelarvest sageli, kui ilmnevad asjaolud, et neid väljamaksed teha ei tohi. 

«Ühelgi organisatsioonil ei ole õigust maksumaksja rahale. See pole mingi kannatus. Nad on MTÜd - nad peavad ka ise ennast rahastama. Aga ei juhtu homme mitte midagi. Maailm ei kuku kokku, Tanel ei hakka näljastreiki tegema, mitte midagi ei juhtu,» andis Helme vastuse küsimusele, kas homme pärast kella kolme juhtub ka midagi. 

Mille üle vaieldakse?

Rahandusministeerium peatas Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonda kuuluvate projektide rahastamise hasartmängumaksust laekuvast rahast.

Martin Helme juhitav ministeerium on seisukohal, et RTK kui toetusi rakendav riigiasutus ei saa teha hasartmängumaksust laekuvast rahast väljamakseid projektidele, mis ei vasta seaduses nimetatud valdkondadele.

Sellest tulenevalt peab RTK peatama toetuste väljamaksed Eesti Naisteühenduse Ümarlaua projekile «Koos võrdõiguslikuma ühiskonna poole»; Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) projektile «ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust» ja Eesti Inimõiguste Keskuse projektile «Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas».

Hasartmängumaksu seaduse väljatöötajana nõustub rahandusministeerium riigikontrolli seisukohaga, et toetatavaid valdkondi on tõlgendatud ebakohaselt ning seetõttu on hasartmängumaksust laekunud summasid kasutatud seaduses mitte ette nähtud eesmärgil.

Sotsiaalministeeriumil on eelarves kasutada ka muid summasid kui hasartmängumaksust laekuv raha. Sellise soovituse andis ka riigikontroll oma märgukirjas.