Päikselisest Californiast jõudis Eestisse uudne elektriliikur. Onewheel on tõepoolest ainult üks ratas. Kuidas küll sellisega sõita?
Lõbusõit ühel rattal. Onewheel: kuidas küll sellisega sõita?
Enam vähemaks ei saa. Üks ratas. Üks elektrimootor. Üks sõitja. Täiuslik minimalism. Siit pole võimalik midagi maha koorida. Mu seekordne sõiduvahend on tõepoolest ainult ratas, mida ümbritseb väike plaat, millele saab kummalegi poole ratast asetada jalad. Imeasjale on pandud ainuvõimalik nimi: Onewheel. Ehk tõlkes üksratas. Tegemist on elektrilise kergliikuriga, mis sobib kulgemiseks moodsate linnakute sillutisel, kuid millel jätkub osava sõitja käes võimekust hoopis enamaks.
Üksrattaid on kahte tüüpi – ühega liigutakse nägu ees nagu suusataja. Teisega liigutakse külg ees nagu lumelaua või rulaga. Onewheel ongi seda teist tüüpi, ehk liigutakse külg ees. Kuna rulaga sõitmisest ei tea ma paraku vähimatki, siis teen panuse puhtalt oma lumelauakogemusele. Loodan, et see aitab.
Ja nagu selgub, on mu lootusel alust. Nimelt algas kogu Onewheeli lugu pihta just lumelauast. Onewheel on täielikult ühe-mehe projekt, tüübi nimi on Kyle Doerksen ja ta kasvas üles Kanada Kaljumägedes. Seal aga mõistagi sõidavad kõik lumelauaga, nii ka Kyle. Stanfordi ülikooli kahe kraadiga lõpetanud noor insener Doerksen asus ametisse moekasse insenerifirmasse. Igal hommikul tuli tal raudteejaamast miil maad maha kõmpida, et stuudiosse tööle jõuda. Kuidas küll teekonda huvitavamaks muuta? Nii hakkas idanema mõte liikurist, mis annaks asfaldil lumelauaga sõitmise tunde.
Järgnes kaheksa aastat konstrueerimist, kuni Doerksen asutas 2013. aastal ettevõtte Future Motion. Esimest Onewheeli esitleti 2014. aastal Kickstarteri ühisrahastus-keskkonnas, kus see ületas seatud eesmärgi enam kui kolmekordselt. Inimestele mõte meeldis. Aasta hiljem koliti kontor Santa Cruzi Californias. Erinevalt paljudest sarnastest ettevõtetest, kes toodavad oma asju Hiinas, pannakse Future Motioni tooted endiselt kokku Santa Cruzi tootmishoones.