Ilmajutt: kuidas mõjub kuumus tervisele?

Foto: Madis Veltman

Ikka ja jälle muutub Harju keskmise suve tingimustes (14–19 kraadi ja vihm) aktuaalseks küsimus, millal tulevad rannailmad, kas suvi ongi juba läbi või on midagi veel oodata. Aga rannailmad on jälle käes: ilm muutub päev-päevalt soojemaks, päike paistab ja on puhkuste aeg. Kahjuks on rannailmal oma varjuküljed. Ühest neist – põuast – oleme hiljuti pikemalt juttu teinud, ilmajutt ilmus jaaniajal veebis.

Kuna valitseb üha soojem ilm ja kuumapäevaks loetakse juba sellist päeva, kui maksimaalne õhutemperatuur tõuseb vähemalt 25 kraadini(!), siis on hea ja huvitav teada, kuidas mõjub väga soe ilm rahvatervisele. Täpsustuseks, et Triin-Merylin Õispuu lõputöös „Kuumalained Eestis aastail 1951–2018” oli kuumapäev määratud 25 kraadiga ja sooja või kuuma eest hoiatatakse, kui on oodata vähemalt 27kraadist õhutemperatuuri.

Eraldi märgin, et palav juuni näitas, et kahjuks leidub neid, keda sooja eest hoiatamine ärritab. Jah, kel on tugev tervis, meeldib suur soe ja on võimalust end jahutada, sellele ei ole sooja eest hoiatamine nii tähtis, aga hoiatamine on ikkagi informeerimine – on neid, kes peavad sellest teadma. Inimese tervisele võib ohtlik olla erakordselt kuum ilm. Eestis peetakse hädaolukorraks (kuumalaineks) erakordselt kuuma ilma, kui ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem kui 30 kraadi kauem kui kaks päeva. Seda on Eestis juhtunud aastail 1961–2010 kokku 32 korral, neist 20 viimasel aastakümnel.

Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks ilma, kus ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on vähemalt 30 kraadi viie ja enama päeva vältel, mida on Eestis tulnud ette viiel korral aastatel 2003, 2006 ja 2010. Lisaks on olulised kuumapäevad, kui õhutemperatuur on 30 kraadi üksikul või kahel järjestikusel päeval (Tarand jt, 2013).

Miks on see terviserisk? Äärmuslikult kõrge õhutemperatuur suurendab suremust ja haigestumist, laiendab teatud nakkushaiguste leviala, halvendab elutingimusi ja heaolu, suurendab energiatarvet jahutamiseks. Uuringud on näidanud, et ööpäevase maksimaalse õhutemperatuuri tõustes 1 kraadi võrra jääb suremuse tõus 1% ja 3% vahele olenevalt regioonist ja kuuma suve tervisemõju on kuuma­lainete tervisemõjust veelgi suurem.

Nii näiteks põhjustas 2003. aasta erakordselt kuum suvi 16 Euroopa riigis kokku 70 000 lisasurmajuhtu. 1996.–2013. a tehtud uuringu järgi suureneb üldsuremus aasta keskmise õhutemperatuuri suurenemisel Eestis 1 kraadi võrra ehk 1,68%. Aluseks on võetud aastate 2010–2014 keskmine suremus, muu peale õhutemperatuuri jäeti võrdluse huvides samaks. (Rekker, 2013).

Peab märkima, et väga halb on see, kui öö on palav, sest organism ei saa siis päevasest palavusest taastuda. See on tuttav enda kogemusest. Samas on ka neid, vähemalt oma tutvusringkonnast tean, kel algab mugavuspiir alles 40 kraadist, nii et inimesed on siiski erinevad. Seega eelnev on üldistus, aga suure valimi pealt.

Õnneks praeguses põuaperioodis vett jätkub, sest kuu esimene pool oli sajune. Sooja on 20–26 kraadi, pühapäeval ja esmaspäeval ehk enamgi. Uus nädal võib jätkuda kuumalaines, aga võib ka ilmamuutuse tuua – elame, näeme!