/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
/nginx/o/2020/07/15/13211760t1hfff4.jpg)
Liigse kehakaalu pärast muretsejad peaksid sööma kurki: see koosneb peamiselt veest ja sisaldab väga vähe energiat.
Kurgis peitub seitse vitamiini
Kui olete värske kurgi juba näppu võtnud, et maiustama asuda, siis stopp – koorima seda ei peaks. Kurgi seemned ja koor sisaldavad kasulikke kiudaineid ja silmadele head beetakaroteeni.
Legendide kangelane
Kurk on väga vana vili: Aasias on seda kasvatatud juba kolm tuhat aastat, Venemaal 500 ja Eestis umbes 350 aastat.
Harilik kurk olnud Rooma impeeriumi valitseja Tiberiuse suurim lemmik ning väidetavalt ei saatnud ta päevagi mööda seda söömata. Et valitsejale meelispala alati kättesaadav oleks, kasutasid tema aednikud tänapäeva kasvuhoonete põhimõtetega sarnast kasvatustehnoloogiat.
Kurgis on kõvasti süsivesikuid, kaaliumi ja mangaani, aga ka magneesiumi, kaltsiumi, rauda, fosforit, vaske, tsinki ja joodi. Esindatud on seitse vitamiini. Värske kurk sisaldab 95–97% vett.
Kuid viljad võivad vahel olla mõrud. See tuleb kukurbitatsiinidest, ühendeist, mis võivad põhjustada toidumürgistust. Kibeda vilja söömine võib põhjustada kõhukrampe, limaskesta tursumist ja halvimal juhul isegi surma.
Samas pole kokkupuude kukurbitatsiinidega kuigi tõenäoline. Kui viljas neid esinebki, on selle maitse kibe ja ebameeldiv ja enamasti ei söö keegi seda nii palju, et midagi halba juhtuks.
Taimele on kukurbitatsiinid aga vajalikud, need on nn stressiained, mille abil taim kaitseb end putukate, taimtoiduliste loomade ja seenhaiguste eest.
Nagu imerohi
Kurk ise aga aitab meid. Teadaolevalt jõid Egiptuse jõukad kodanikud kurgimahla roosiveega mitmesuguste haiguste vastu. Hiina meditsiin kuulutab, et külmetushaiguse ligi hiilides tuleb palaviku tekitatavat kuuma vähendada, süües jahutavaid toite, näiteks kurki – selle sisemine osa on välimisest tunduvalt külmem.
Rahvameditsiinis kasutatakse värske kurgi mahla soolestiku puhastamiseks. Ülemiste hingamisteede katarri saab peletada kurgimahlale mett lisades.
Rekordid
- Teadaolevalt pikima kurgi – 1,19 m – on kasvatanud Inglise proua aastal 2010. Daam väitis, et kohati viskas kurk pikkust otse ta silme all.
- Seni raskeim kurk valminud 1991. aastal Walesis. Kaal näitas 9,108 kg.
Kurki arvatakse parandavat igemete ja hammaste seisundit ja võitlevat kõhukinnisuse vastu. Veel usutakse seda puhastavat ja tugevdavat veresooni ning reguleerivat vererõhku. Ka kilpnäärme heale funktsioneerimisele aitab kurk kaasa.
Kui suruda kurgiviil pooleks minutiks kurgulakke, pidavat kaduma halba hingeõhku tekitavad bakterid.
Kurki võib leida kogu maailma köökidest. Iraanis näiteks kasutatakse seda hoopis magustoitude komponendina, Prantsusmaal armastatakse aga kurgisuppi. Venemaal ei ole ükski peolaud kurgita täiuslik: lisaks soola- või hapukurgile võib sealt leida näiteks lihasuppi, mis on keedetud hapendatud kurgi soolvees, ja meega maitsestatud kurke.
Spordisõbrad teevad kurgist jõujookigi, pannes talle seltsiks spinatit ja porgandit. Kurk peaks sellesse supsama koos koorega. Mõnus püree jagab tublisti vitamiine.
Teeb ja ennustab head
Kurk on tuntud ka ilutootena. Värskest kurgist riivitud mask teeb näonaha rõõsaks ja iseäranis hea on see rasusele näonahale. On arvatud, et kurgisööja küüned ja juuksed on siledad ja läikivad ning peapesu järel kurgimahlaga pead loputades muutuvad juuksed tugevamaks.
Enne duši alla minekut soovitatakse vannitoa peegel kurgiviiluga üle hõõruda: see ei laskvat peeglil uduseks minna.
Aga kes armastab unenägudest endeid otsida, sel on tore teada, et soolakurk unenäos ennustab rikkust. Kui haige näeb unes, et kasvatab kurke, on tervis käeulatuses.
KOMMENTAAR
/nginx/o/2020/07/15/13211761t1h8cc4.jpg)
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur
Harilik kurk (Cucumis sativus) on maailmas tuntud köögivili, soojalembene ning nõudlik mulla- ja õhuniiskuse suhtes. Ebapiisavas niiskuses ja kuivas õhus kasvavad kurgitaimed halvasti ning arenevad aeglaselt. Esimesed viljahakatised varisevad, vilju moodustub vähe, need jäävad väikeseks ja maitsevad kehvasti.
Kasvuhoones pole kurk valguse suhtes nii nõudlik kui tomat. Avamaal vajab päikesepaistelist külmade tuulte eest varjatud kasvukohta ning toitaine- ja õhurikast mulda.
Välja peenrale võib kurki külvata mais-juunis, kui ilmad on juba püsivalt soojad. Õue on kurgid parem istutada.
Jahedate ilmadega on hea katta taimed kattelooriga, see aitab soojust hoida.
Kuival kuumal suvel vajab kurk ohtrat ja sagedast kastmist. Selleks on hea tiigis või tünnis soojenenud vesi.
Heades tingimustes kasvanud taimed haigestuvad vähem ja neid kahjustab vähem kahjureid. Soodsal kasvuajal korjatakse kurki üle päeva, siis saadakse paraja suurusega heamaitselised viljad värskelt söömiseks ja hoidistamiseks.