Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Õiguskantsler uurib Eesti passide kehtetuks tunnistamise seaduslikkust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti pass. Illustratiivne foto.
Eesti pass. Illustratiivne foto. Foto: Elmo Riig / Sakala

Seoses inimestele ekslikult väljastatud Eesti passide kehtetuks tunnistamisega on õiguskantsler asunud uurima kodakondsuse seaduse kooskõla põhiseadusega.

Õiguskantsler on saanud mitu avaldust, mis puudutavad politsei- ja piirivalveameti tegevust seoses inimestele ekslikult väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisega, samuti ameti tegevust Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisel ning uue passi väljaandmisest keeldumisel, ütles õiguskantsleri kantselei pressiesindaja Jaana Padrik.

«Õiguskantsler analüüsib esitatud avalduste põhjal kodakondsuse seaduse kooskõla põhiseadusega osas, milles seadus näeb ette õiguspärase ootuse põhimõttega arvestamise võimaluse isiku Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise teel ainult juhul, kui haldusorgan määratles isiku ekslikult Eesti kodanikuna kuni 31.03.1995 kehtinud kodakondsuse regulatsiooni alusel.»

Hetkel kehtiv seadus ei võimalda õiguspärase ootuse põhimõtet kohaldada nende inimeste suhtes, kes on 1995. aastal jõustunud kodakondsuse seaduse alusel ekslikult Eesti kodanikuna määratletud, kuigi inimene on Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel toiminud heauskselt ning ta on saanud Eesti kodakondsust tõendava dokumendi ametiasutuse eksimuse tulemusena.

Õiguskantsler otsustab menetluse lõppedes, kas kodakondsuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte ning võrdsuspõhiõigusega.

Mullu tunnistati kehtetuks 63 inimesele välja antud Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti, enam kui pooltel puhkudel oli riik inimesele ekslikult kodakondsuse andnud.

Kehtiva korra kohaselt juhul, kui inimesele anti Eesti kodakondsust tõendav dokument alusetult enne 1. aprilli 1995. aastal ja politsei- ja piirivalveameti poolt ei ole tuvastatud, et dokumenti taotledes esitati kas võltsitud alusdokument või valeandmeid sisaldav dokument, loeb amet isiku Eesti kodakondsuse omandanuks ja temale antud Eesti kodaniku dokumente ei tunnistata kehtetuks.

Siseministri Ken-Marti Vaheri sõnul aga puudub kodakondsuse seaduses säte, mis võimaldaks alates 1. aprillist 1995 lugeda isikut, kellele on alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument ja kes ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente, Eesti kodakondsuse omandanuks.
 

Tagasi üles