Otse Postimehest ⟩ Kaubanduskoja hinnangul ei ole töölubade kvoot enam põhjendatud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts nentis Postimehe otsesaates, et tänane töölubade kvoodisüsteem on jäänud selgelt ajale jalgu, sest pärineb sisuliselt taasiseseisvumise algusest.

«Toona oli meil majanduses kardinaalselt teistsugune situatsioon ja seoses kolmandatest riikidest pärit töötajatega ka hoopis teised hirmud. Arvestada tuleb ka, et toona ei olnud me Euroopa Liidus,» selgitas ta.

Paltsi sõnul vajab arutamist küsimus, kas kaasaegses Eestis aastane töölubade kvoot on enam põhjendatud. Täna ei näe ta ühtegi objektiivset põhjust, miks peaks kehtima välistööjõule fikseeritud määrosa.

«Tõsi, oleme teinud riigina erandeid näiteks tippspetsialistidele, idu- ja IT-ettevõtetele, aga julgen väita, et tööstussektorist läheb näiteks 95 protsendi ulatuses kindlasti selle 1300 inimese hulka, kes on siin kvoodi alusel,» põhjendas kaubanduskoja juht.

Tänapäevane välistööjõu kaasamise mudel peaks Mait Paltsi arvates sisaldama muuhulgas komponenti, mis teeb kindlaks, kas ettevõttel on võimalik riigisiseselt tööjõudu leida või mitte.

«Kui ettevõtja on püüdnud Eestist töölisi leida ja Töötukassa seda kinnitab, et Eesti-siseselt ei ole võimalik sellist ametikohta täita ning lühiajaliselt ei ole samuti võimalik inimest koolitada, siis peaks ettevõtja saama rohelise tule, et leida inimene väljastpoolt Eestit,» lausus Palts.

«Täiesti aktsepteerime ka seda, et peaks olema teatav palgakriteerium. Näiteks tänane Eesti keskmine, mis on elamisloa puhul nõutud. Antud juhul on küsimus ka selles, kas palgakriteerium peaks olema universaalne Eesti keskmine (ehk see kehtiks sõltumata sektorist) või peaks olema sektoripõhine,» tõstis kaubanduskoja juht küsimuse ja lisas, et tema arvates oleks sektoripõhine palgakriteerium mõistlikum.

Paltsi hinnangul on võimalik välistööjõule lisada veel teisigi kriteeriume. «Kriteeriumitest võiksime rohkem rääkida ja vaadata näiteid, mida teistes riikides on juba katsetatud,» sõnas ta.