Otse Postimehest ⟩ Viljar Lubi: kriisieelne olukord majanduses ei taastu

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi algatatud kriisimeetmete töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsler Viljar Lubi nentis Postimehe otsesaates, et kriisieelne olukord majanduses ei taastu. «Ühelt poolt on see võimatu, sest see pole jätkusuutlik ja ükski riik isegi ei proovi seda teha,» sõnas ta.

«Samas toimub igas kriisis puhastumine,» leidis Lubi. Tugevamad saavad tugevamaks ja nõrgemad kaovad. Kriis lihtsalt kiirendab protsessi ja Eesti majandus tegelikult vajabki struktuurset muutust,» arvas asekantsler.

«Eesti majandusmudel on siiani suuresti baseerunud odavale tööjõule, aga enam ei ole Eesti odava tööjõuriik ja me ei tahagi seda olla,» selgitas Viljar Lubi. «Seega on nüüd oluliselt tähtsamas rollis innovatsiooni-, targema majanduse element. Kui saame neid muutusi läbi kriisi kiirendada, siis riigi poolt tahame seda kindlasti soodustada,» lausus ta.

Eelmisel nädalal paluti Eesti suurematel ettevõtlusorganisatsioonidel ja erialaliitudel esitada töörühma oma esindaja. «Kui nimed on olemas, siis saadame kutse, et reaalselt kokku saada. Lootus selleks on juuli lõpus või augusti alguses,» lootis MKM-i asekantsler.

«Oleme palunud töörühma mõned katusorganisatsioonid nagu näiteks Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit, aga ka spetsiifilisemaid erialaliite, kellele on kriis kõige raskemalt mõjunud. Näiteks Turismifirmade Liit ja väikeettevõtjad,» tõi ta välja.

Töörühma juht ei välista, et liikmeid võetakse juurde, samas ei saa gruppi ajada liiga suureks, sest siis võib olla tulemus kesisem ja laialivalguv, leidis ta. «Soovime saada konkreetset ja praktilist sisendit, et kuidas muuta senist tegutsemist efektiivsemaks.»

Majandusarengu asekantsler arvab, et tänaseks ollakse kriisi haldamisest targemad ja juhul, kui peaks tulema teine laine, siis mitte sama tugevalt. «Tõenäoliselt on ka ettevõtted ennast paremini ette valmistanud selleks, et turu ärakukkumine ei oleks nii ränk,» uskus Lubi, aga nentis, et mõnes sektoris on see siiski paratamatu. «Näiteks turisminduses – kui piirid on kinni ja kehtivad liikumispiirangud, siis turistid lihtsalt ei liigu,» tõi ta välja.

«Siiani tegelesime esimese lainega ja meil polnud aega mõelda teise laine peale. Nüüd on väikese pausi ajal, mis loodetavasti jääb permanentseks, võimalik ettevõtjatega suhelda ja leppida kokku, kuidas toimida paremini,» pidas Lubi silmas võimalikku majanduskriisi sügisel.

«Iga kriis on enneolematu ja tuleb ootamatult. Etteennustamatus oli ka kõige olulisem tegur. Tegu ei ole klassikalise majanduskriisiga vaid teistest elementidest peale surutud kriisiga,» sõnas Lubi otsesaates.

Kriisi alguses rakendati eksperdi hinnangul majandusteooria mõttes klassikalisi meetmed, ehk kuidas hoida töökohti ja aidata ettevõtteid likviidsusprobleemidega. «Töötukassa, Kredexi likviidsus- ja toetusmeetmed. Ootasime, et kriis jääb lühiajaliseks ja täieulatuslikku toetust ei ole vaja,» nentis Viljar Lubi.

«Kui peaks tulema teine laine, siis peame lähenemises olema rohkem nüanseeritud. Kindlasti mõned sektorid või ettevõtted ei taastu samas vormis nagu oli planeeritud, võib-olla mõned ei taastu üldse,» tõdes ta.