Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Eesti teadlased lahendavad ema ja loote ohtlikku konflikti

Copy
Kaspar Ratniku ja kolleegide töö tulemusena valmis uus test, mis lubab preeklampsia teket ennustada palju tõhusamalt.
Kaspar Ratniku ja kolleegide töö tulemusena valmis uus test, mis lubab preeklampsia teket ennustada palju tõhusamalt. Foto: Remo Tõnismäe

Kaks värsket teadustööd, millest üks valmis täielikult Eestis ja teine Eesti teadlaste osalusel, aitavad oluliselt kaasa raske rasedusaegse haiguse preeklampsia ennetamisele.

Preeklampsia on haigus või häire, mis esineb maailmas küll vähem kui kümnel protsendil rasedatest, kuid võib halvemal juhul kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii emale kui ka lapsele. Haigus avaldub üldjuhul raseduse kolmandal trimestril, kui ema organism ei suuda enam rasedusaegsete muutustega kohaneda ning tema immuunsüsteem hakkab loodet ründama.

«Vererõhu tõus on tavaliselt esimene kliiniline sümptom, mis viitab preeklampsia avaldumisele. Vererõhu äkiline tõus ja sellest tekitatud tüsistused viivad enamikul juhtudel kõige ohtlikumate preeklampsia tüsistusteni: ajuverejooks, nägemishäired, krambid. Võib tekkida kopsuturse ja maksa- või neerupuudulikkus. Sageli avalduvad rasked tüsistused väga kiiresti, ehkki ema tervis on seni olnud hea. See teebki preeklampsiast salakavala ja ohtliku haiguse,» iseloomustas Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst ja teadusajakirjas Journal of Applied Laboratory Medicine avaldatud uuringu üks autoritest Kristiina Rull.

Tagasi üles