VÄITLUS ⟩ Kas lobistidele peaks tegema kohustusliku registri?

Siim Vahtrus ja Karin Kase Foto: Speaksmart/Polina Brzhenzinskaya

Riigikogu korruptsioonikomisjon on lubanud suvepuhkuselt tagasi tulles tegeleda lobiregistri teemaga. Väitlevad SpeakSmarti argumenteerimiskoolitaja ja advokaadibüroo Derling Primus jurist Siim Vahtrus ning pikaaegne väitlustreener Karin Kase.

SIIM VAHTRUS: Eestis on lobitegevusel negatiivne varjund ja seda võrdsustatakse meil pigem millegi kuritegelikuga. Korruptsiooni vastu võitlev organisatsioon Transparency International defineerib lobi igasuguse huvigruppidepoolse suhtlusega, mis on avalike teenistujate otsuste mõjutamiseks tehtud. Eestis läheksid selle definitsiooni alla näiteks suhtekorraldusfirmad, erialaliidud ja valitsusvälised organisatsioonid. Isegi advokaadibürood, kui nad oma klientide huve esindavad.

KARIN KASE: Ühest küljest on oma huvide tutvustamine võimuesindajatele normaalne. On ju mõistetav, et poliitikud peavad kohtuma eri huvirühmade esindajatega ja selle tulemusena tegema kaalutletud otsuse. Teisest küljest tekitab see ka keerulisi olukordi. Selle aasta veebruaris istus Marko Pomerants Isamaa fraktsioonis ja kuulas, kuidas välisluureamet ja riigikantselei rääkisid Huaweiga seonduvatest ohtudest, olles ise tööl Huaweid esindavas suhtekorraldusettevõttes.