/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/26/767554t1h65cb.jpg)
Haiglate liidu esimees Urmas Sule ütles, et arsti mitmel kohal töötamine eeldab väga selgeid kokkuleppeid mitte ainult haigla juhtkonna, vaid ka teiste kolleegidega.
Sule: mitmes haiglas töötamist eeldavad kokkulepped
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on nagu abielu, kus kõiki asju pole võimalik kokku leppida, aga on asju, mis peavad absoluutselt kindlalt olema kirjalikult kokku lepitud. Kui mõlemal on huvid ühised, on kahel kohal töötamine võimalik,» leidis Sule.
Kui ühel poolel on varjatud huve või ei ole need selgelt väljendatud, tekib sellest alati tüli, arvas ta.
«Ma arvan, et arstide puhul, kes on väga kitsa eriala esindajad, võib sellise meetodi kasutamine – töötatakse ühes ja teises haiglas natuke – olla tõesti patsientide huvides, kui seal on pädevad kokkulepped. Aga massiliselt seda Eestis rakendada on ebamõistlik,» leidis Sule.
Tema sõnul sõltub arsti mitmel kohal töötamine nii konkreetsest arstist endast kui ka töökorraldusest. «Kui on asutuses liiga palju inimesi, kes töötavad mitmes kohas, mõjub see asutuse sisekultuurile halvasti. See tekitab olukordi, mida peavad lahendama need, kes ei tööta mitmel kohal,» rääkis Sule.
«Ühe inimese töötamine mitmel töökohal tähendab paljudel juhtudel, et teised töötajad peavad kuidagi seda katma või toetama. See pole ainult ühe inimese soov või tahe, vaid meeskonnas peab see olema kokku lepitud. Kui üks inimene on ühel päeval ühes, teisel teises kohas, peab olema ju keegi teda asendamas. Ei ole võimalik mingis statsionaarses osakonnas töötada ilma, et keegi pidevalt kohal oleks,» selgitas ta.
Haiglate liidu juht rõhutas, et seepärast tuleb see kokku leppida mitte ainult juhatuse, vaid eelkõige ka kolleegidega. «Nii, et haiglas enamik inimesi ei käi mitmel kohal tööl, sest muidu ei ole võimalik organisatsiooni tööle panna. Tekib väga palju eri probleeme, mis realiseeruvad inimestevahelistes halbades suhetes. Siis ei ole aga enam võimalik normaalselt patsiente ravida.» Ta sõnas, et kõige enam on patsientide huvides normaalne tööõhkkond haiglas, sest see mõjutab väga otseselt ravikvaliteeti.
«See puudutab töötamist teise tööandja juures Eestis kui Soomes – mõlemad on meil väga levinud mudelid.»
Kas keegi loeb siis ka kokku, palju mõni arst eri haiglas kokku töötunde teeb? Sule tõdes, et sellisel puhul on kindlasti suur oht arsti ületöötamiseks, kuid ühtset mõistlikku piiri ei saa sellele tõmmata. «Inimese tööpanust ei saa hinnata ainult kolleegid ja asutused, vaid ka inimene ise ka. Riskijuhtimine ei saa olla ainult teiste inimeste probleem.»
Tänane Postimees kirjutas tülist Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus südamearsti ja haigla juhtkonna vahel arsti vabastamiseni viinud lahkarvamus tekkis sellest, kas arst tohib töötada paralleelselt ka teises haiglas või mitte. Eesti Arstide Liidu eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld konkureerivas haiglas on vastuolus arstieetikaga, sest arsti oskuste rakendamise piiramin kahjustab patsientide huve.