Juhtkiri: tõuksisõit pole lapsemäng

Elektritõukerattur sõidab Laagna teel 75 km/h. Kaader lugeja videost. Juuni 2020. FOTO: Kaader Lugeja Videost Foto: Kaader lugeja videost

• Elektritõuksiga liiklemise etikett pole välja kujunenud
• Elektritõuksid ja -rattad võõrutavad kehalisest koormusest
• Elektritõukside maksimaalset kiirust tuleks piirata

Elektritõukerataste kasutuselevõttu saatnud esialgne eufooria on saanud tagasilöögi. 7. juulil Tartus toimunud traagilise liiklusõnnetuse ja esmaabi vajavate elektritõukeratturite arvu kasvu tõttu oleks tarvilik mõelda läbi, kuidas elektritõukeratas kui täiesti uus sõiduvahend olukorda liikluses mõjutab. Kuna seadusandlikul tasandil enne sügist vajalike regulatsioonideni ei jõuta, lasub vastutus igal tõukeratturil endal.

Idee autode asemel alternatiivsete ühiskasutatavate sõiduvahendite kasutuselevõtmisest on iseenesest õilis. Tõukerattaga sõitmine on tervisele kasulikum ja pakub võimalust vältida inimeste kogunemist ühissõidukitesse, mistap saaks hoolikalt desinfitseerides ratast ka koroona ajal ohutult kasutada, on öelnud Bolti tõukerataste suunajuht Thomas Tammus.

Olukorras, kus viirus on endiselt liikvel, on värskes õhus kasutatavatel masinatel kindlasti eelis. Seevastu tervislikkuse argument pole ennast tõestanud. On märgata tendentsi, et elektritõukrattaid ei kasutata autosõidu vältimiseks, vaid hoopis jalavaeva vähendamiseks – näiteks Tallinnas Toompeale või Tartus Riiamäkke minemiseks.

Samuti on elektri jõul töötavad tõukerattad üksjagu segadust tekitanud. Inimesed kipuvad uut sõiduvahendit kasutades teistega mitte arvestama. Jalakäijate keskel sõidetakse liiga kiiresti. Lõuna prefektuuri liikluspolitseinik Tarvo Säälik rääkis Tartu Postimehele, et elektriliste tõukerataste keskmine kiirus on 25–35 km/h, kuid on ka võimsamaid, millega saab koguni kuni 80 km/h sõita.

Elektritõukeratturid kipuvad ka autoteele. Masinaga on võimalik isegi kiiruspiiranguid ületada, nagu võis näha videost, kus tõukerattur kihutab Laagna teel kiirusega 75 km/h. Tegelikult käsitletakse elektritõukeratast seaduse järgi kui jalakäija abivahendit, mistõttu võib sellega sõita vaid jalgsi liiklemiseks mõeldud kohtades.

JUHTMÕTE

Õnnetuste vältimiseks võiks kuni sellekohase seaduse jõustumiseni kehtima hakata sotsiaalne kokkulepe, kuidas täpselt elektritõukeratastega liigeldes käituda.

Üht-teist on elektritõukeratastega sõitmise reguleerimiseks muidugi ette võetud. Bolt on oma tõukeratastel piiranud kiiruse 20 kilomeetrini tunnis, omavalitsused tegelevad kergliiklusteede ehitamisega.

Eelkõige peaksid aga inimesed ise mõistma, et elektrilise tõukerattaga sõitmine pole lapsemäng ning seda tuleks tõsisemalt võtta.

Elektriliikurite koolituste korraldaja Mart Einpalu andis 8. juulil Postimehe veebis ilmunud artiklis selleks selged suunised. Lisaks masina sõidueelsele tehnilisele kontrollimisele ja pidurisüsteemi tundmaõppimisele soovitas Einpalu tõukerattaid rentivatel firmadel lisada iga masina juurde kiiver. Eks sellel soovitusel ole oma kitsaskohad, näiteks hügieeniküsimus, inimeste peade erinev suurus või oht kiivrite varastamiseks. Ka isiklikku kiivrit poleks nii mugav kaasas kanda kui näiteks oma kohvitopsi. Kuid nagu on selgunud, oleks Tartus juhtunud õnnetuse puhul kiiver võinud päästa inimese elu.

Tulevaste õnnetuste vältimiseks võiks kuni sellekohase seaduse jõustumiseni kehtima hakata sotsiaalne kokkulepe, kuidas täpselt elektritõukeratastega liigeldes käituda. Inimesed võiksid ka isiklike tõukeratastega sõitmisel järgida kiiruspiirangut 20 km/h ja mitte sõita sõiduteel, samuti kontrollida oma sõiduvahendi turvalisust ning kanda kiivrit samasuguse innuga, nagu praegu kasutatakse desinfitseerimisvahendit.