Teisipäeval hukkus Tartus Karlova linnaosas 49-aastane mees, kellest sai Eesti esimene elektritõukerattaga hukkunu. Asjatundjad kinnitavad, et elektritõukeratas kui selline ei ole iseenesest täiendav riskiallikas.
Kuna praegu käsitletakse elektritõukeratast jalakäija abivahendina, lähevad sellega juhtuvad õnnetused statistikasse jalakäijaõnnetusena.
Siiski on politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virga sõnul raskeid õnnetusi tänavu küllaltki vähe olnud – teisipäevase õnnetusega koos kolm. «Neid ei ole palju, need lihtsalt jäävad silma, sest elektritõukeratastest pole meedias avariide vaatest peaaegu juttu olnud,» sõnas Virk. Tõsi, neljapäeval tuli Tartu Ülikooli kliinikum välja mureavaldusega, kus toodi välja, et viimastel päevadel on erakorralise meditsiini osakonda pöördunud tavapärasest enam elektritõukerattaga viga saanud abivajajaid.
Isegi kui õnnetuste arv on kasvanud, ei saa seda liiklusspetsialisti, autokooli Autosõit OÜ juhatuse liikme Indrek Madari sõnul kuidagi eriskummalisena võtta. «Otseloomulikult on suurenenud, sest neid on liiklusesse juurde tulnud. Kui liiklusesse tuleb uus liiklusvahendi liik ja see tuleb plahvatuslikult, siis on väga suur tõenäosus, et õnnetuste arv kasvab,» sõnas Madar. «Iga täiendav liiklusvahend suurendab potentsiaalset ohtu liiklusõnnetuse tekkimiseks,» lisas ta.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)