AJA PEEGEL. Tunnistajad vaikivad seni Srebrenica ohvrite matmispaikadest

Rahvusvaheline kohtuekspertide meeskond uurib Srebrenica massimõrva ohvrite säilmeid Pilices 1996. aasta varasügisel. Umbes 130 Bosnia moslemi meest toimetati Srebrenicast bussidega enam kui 60 kilomeetri kaugusel asuva küla põllule, lasti maha ja maeti massihauda. Kaks aastat pärast veretööd, 1997. aasta suvel jõuti nii kaugele, et tuvastati esimesed Pilicesest leitud säilmed – tegu oli üldse esimeste Srebrenica genotsiidi ohvritega, kes identifitseeriti. Foto: Kevin Coombs/REUTERS/Scanpix

Seiko käekell, mis jäi seisma kell 18.35, dressid, saabas. Üks kämmal. See on kõik, mis on seni suudetud leida Srebrenicas mõrvatud 43-aastasest Adil Suljićist.

Tema õe Nura Begovići hingele annab seegi rahu. Isegi kui tal polnud muud kui käelaba, tahtis ta vennale korralikku hauda, ning Suljić sängitatigi mullu 11. juulil, Srebrenica genotsiidi 24. aastapäeval Potočari memoriaali surnuaeda.