/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/07/10/13201270t1hd1e3.jpg)
Siseministeerium plaanib nelja aastaga välja õpetada kuni 1200 uut abipolitseinikku. Ministeeriumi kantsler Lauri Lugna kinnitab, et siseministeerium ei tegele uue Kaitseliidu loomisega.
Siseministeerium: me ei loo uut Kaitseliitu (1)
Siseministeerium saatis kooskõlastusele politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ütles Eesti Päevalehele, et ministeerium sellisel kujul eelnõu kooskõlastada ei saa. Nende hinnangul nõrgestaks eelnõu praegusel kujul märgatavalt Eesti riigi üldist toimepidevust ja kaitsevõimet ning hägustaks juhtimisahelat.
Siseministeerium leiab, et muudatused aitavad politsei- ja piirivalveametil kriisiaja ülesandeid paremini täita ning tänu suuremale hulgale abipolitseinikele ja politseiametnikele laiendada võimekust kriisiolukorras kiiresti reageerida.
«Me ei loo teist Kaitseliitu. Loome politsei- ja piirivalveametile õiguse kaasata kriisiolukordades korrakaitse ülesannete täitmiseks abipolitseinikke ja politseiametnikke,» ütles siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna. «Nii nagu kaitseliitlased on osa kaitseväe süsteemist, on ka abipolitseinikud oluline osa politseiorganisatsioonist.»
Lugna sõnul on riigi kaitsevalmiduse tagamisel oma ülesanne igal ministeeriumil – siseministeeriumi vastutada on korrakaitseliste ülesannete täitmine igas olukorras, sealhulgas ka kriisi ajal.
«Kriisiolukorrad, kus siseministeeriumi valitsemisalalt oodatakse tavapärasest suurema mahuga korrakaitseliste ülesannete lahendamist, on näiteks igakülgse piirikaitse taastamine, äkiline rünnak mõnele olulisele objektile või massiline avaliku korra rikkumine,» loetles Lugna. «Kuid kriisireservi kuuluvaid inimesi peaks saama kaasata ka selliste olukordade lahendamisse, kui on vaja päästa inimelusid või kõrvaldada loodusõnnetuste tagajärgi,» täpsustas ta.
Lugna lisas, et kui riik pole valmistunud selliste olukordade lahendamiseks ja kiireks sekkumiseks, siis võivad need edasi areneda hädaolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks. «Reaalses kriisiolukorras ei ole enam aega hakata inimesi otsima, välja õpetama ja varustust hankima. Sellega tuleb tegeleda juba praegu,» sõnas ta ning lisas, et seaduseelnõuga luuaksegi õiguslikud alused politsei ja piirivalve kriisireservi moodustamiseks.
Praegu on Eestis umbes 1100 abipolitseinikku. Ligi 450 neist olid kaasatud ka koroonaepideemiast põhjustatud eriolukorra lahendamisse.
«Nelja aasta pärast peaks kriiside lahendamiseks olema välja õpetatud lisaks kuni 1200 inimest ehk umbes 300 inimest aastas. Seadusandlust on vaja muuta, et tagada nende inimeste õiguspärane kaasamine politseiorganisatsiooni, viia läbi vajalikud koolitused ja tagada sotsiaalsed garantiid,» ütles Lugna.
Ta toonitas, et riigi siseturvalisuse ja sisejulgeoleku tagamise kohustus on siseministeeriumil ning politsei- ja piirivalveametil, mitte kaitseministeeriumil ja Kaitseliidul.
Eelnõu esimene kooskõlastusring on poole peal, esmast tagasisidet eelnõule oodatakse 17. juuliks. «Kogume saabunud ettepanekud kokku, töötame läbi ning koos tuleb leida lahendused,» sõnas Lugna.