Narva reklaambuklettides on vaid kaks punase katusega maja, raekoda ja bastioninurgakene, vahest ka suts Kreenholmi. Võib jääda mulje, et tegu on euroopaliku nukulinnaga. Tegelikult koosneb Narva hoopis millestki muust, ütleb üks raamatu «Narva. Daatšast paleeni» autoreid, muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.
Narva postkaardiimagost ei jää midagi järele
Kuidas tutvustaksite oma verivärsket raamatut?
Püüdsime anda võimalikult tervikliku ülevaate Narva linnaruumist aastal 2020 – läbilõike nüüdisaegsest linnast ja sellest, millest ta koosneb. Et poleks vaid linnus, raekoda ning Kreenholm, millest tavaliselt Narva arhitektuuri ja vaatamisväärsuste puhul räägitakse, vaid linn tervikuna. Raamat käsitleb ka mikrorajoone (näited paneelelamutest, tüüpprojektid), loomulikult utilitaarsemat keskkonda (tööstushooned) ja kindlasti daatšasid – aianduskooperatiive, mis Narva ümber vohavad.
Lisaks on esile toodud linna loodus ja geograafia (veehoidla, jõgi, Balti klindiastang). Eraldi on juttu linnaosadest ja nende kujunemisloost.
Terviku huvides on lisatud Jaanilinn, et anda ühtse organismi mõõde. Praegu on Jaanilinn eraldi linn Leningradi oblastis, aga omal ajal oli see Narva linnaosa, mis on Narvaga koos olnud kauem kui eraldi.
Raamatu andis välja Narva muuseum, kuidas teda žanriliselt liigitada?