/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/04/7065959t1ha676.jpg)
Eestisse tuli tagasi Süüriast pärit kvoodipagulaste perekond, kes lahkus Eestist eelmisel aastal.
Eestisse tuli tagasi mullu lahkunud kvoodipagulaste perekond (1)
Juunis paigutati pagulaskeskusesse mullu Eestist lahkunud ning nüüd naasnud Süüriast pärit perekond, pere koosneb emast ja kolmest lapsest.
Eelmisel aastal saatis Saksamaa Eestisse tagasi kaks kvoodipagulaste peret. Üks pere on pärit Süüriast ja teine Iraagist. Kahes perekonnas on kokku 11 inimest. Tunamullu saabus Saksamaalt Eestisse tagasi üheksa kvoodipagulast.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles BNS-ile, et 2019. aasta 31.augusti seisuga elas Eestis 124 ning väljaspool Eestit 89 rändekava alusel saabunut. Suhtarv püsis sama 2019. aasta lõpuni ning umbkaudu pooled väljaspool Eestit elavatest inimestest olid alaealised.
Annus märkis, et Eestis ja väljaspool Eestit viibivate rändekava alusel saabunud inimeste suhtarvu kohta enam andmeid ei koguta.
Ta selgitas, et ümberasustatud ja -paigutatud inimestele on antud rahvusvahelise kaitse staatus, neil on kehtiv elamisluba ning reisidokument, on neil õigus reisida väljaspool Eestit Schengeni liikmesriikides kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Lisaks sellele on neil õigus reisida vastavalt sihtriigi reeglitele väljaspool Euroopa Liidu piire.
Samuti on võimalik, et Eestisse rändekava alusel saabunud inimeste elamisloa alus on Eestis viibimise aja jooksul muutunud. Annus tõi näiteks, et inimene võib saada elamisloa muul alusel, näiteks on inimene abiellunud ja saanud elamisloa abikaasa juurde.