Epidemioloogide seitse lugu. Kergenduspisarad, surmahirm ja tänusõnad

Praegu on jälgimise all 13 haiget. FOTO: Pm Foto: Pm

Nii suur epideemia nagu seekordne Covid-19 oli terviseameti epidemioloogidele esmakordne kogemus. «Keerukaks teebki sellega toimetuleku just teadmatus, kuidas ja kaua see olukord oma eri etappides kestab. Lohutab vast see, et kõik nakkushaigused alluvad teatud reeglitele: haigestumiseks peab olema haigustekitaja, levikutee ja vastuvõtlik organism,» selgitas terviseameti Põhja regiooni menetlusgrupi juht Juta Varjas, lisades, et epidemioloogidele annab oma töös lootust teadmine, et seda ahelat mõjutades on võimalik haigust kontrolli all hoida.

Koroonadetektiivideks ristitud epidemioloogid olid kogu haiguse kõrgaja ja on ka praegu ühenduses kõikide ametliku diagnoosi saanud nakatunutega, et see ahel välja selgitada ja katkestada. Terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp ütles, et haiguse kõrghetkel Eestis kindlasti iga päev kõigile haigestunutele helistada ei jõutud, sest epidemioloogid pidid ka kontaktseid kaardistama, kuid oma haiguseperioodi jooksul said nakatunud mitu kõnet terviseametilt. «Kui palju neid kõnesid täpselt oli, me veel kokku lüüa pole jõudnud, aga see arv on tuhandetes,» märkis Kingsepp.

Põhja regionaalosakonna nõunik Mihkel Näks ütles, et kriisi algusest kuni selle nädalani on üle Eesti kokku jälgimise all olnud ligi 4300 inimest ning keskmiselt on üle Eesti ühel inspektoril olnud jälgimise all ligi 170 inimest. Kogu aja on üks epidemioloog jälginud kokku maksimaalselt 650 inimese seisundit. Ühel nakatunul võib olla isegi 100 ja rohkem kontaktset.