Mis on saanud rahvaautost? Sõiduproov uue Škoda Octaviaga toob selgust

Škoda Octavia näib soovivat välja näha peenem ja kallim kui lihtsalt rahvaauto. Foto: Esta Tatrik

Pärast pikka ootamist jõudis Škoda Octavia uus mudel lõpuks Eestisse.

Jiří ja Jaromír töötavad Škoda tehases. Et Škoda saaks Volkswageni kontserni sõsarautodest eristuda, tuleb vahet pidamata uusi kavalaid nippe nuputada. Jiří ja Jaromír on igasugu asju välja mõelnud. Ükskord näiteks peitsid nad jääkaabitsa bensiinipaagi luugi siseküljele. Jaromír pakkus, et see oleks hea nali. Mõtle, tuleb inimene, auto jääs, tahab jääkaabitsat. Kuhu ta kindla peale ei taipa vaadata? Jiří arvas ka, et see on hea nali. Neil oli õigus. Tänase päevani pole teada kedagi, kes oleks tulnud selle peale, et auto akende puhastamiseks tuleb avada bensiinipaagi luuk. Mõned otsivad seda jääkaabitsat siiani.

Siis tuli Jiří mõttele panna Superbi juhipoolse ukse sisse hokikepp. Kunagi ei tea ette, millal võib hädasti mänguriista vaja olla. Auk puuriti valmis. Ent siis puhkes suur kära, et mis saab, kui soomlased või mõned teised hokihullud leiavad Škoda ukse seest Tšehhi hokikepi. Solvuvad viimati? Jiříl ja Jaromíril tuli spordiriist jälle välja sikutada. Asemele otsustati panna midagi üldinimlikke väärtusi esindavat, näiteks vihmavari. Octavias saab juhipoolse esiukse sisse torgata ka lumeharja.

Ajapikku on Jiří ja Jaromíri töö muutunud üha raskemaks. Kõik näib olevat ära tehtud, tillukese taskulambini välja. Võtame või näiteks uue Octavia. Nüüd koguni 600-liitriseks paisunud pakiruum on kaugelt oma klassi suurim ja selle sügavustest millegi välja koukimiseks oleks vaja teele saata väike vapper ekspeditsioon. Jiří ja Jaromír aga lubasid endale pilsneri ja täitsid Octavia lõputute pakivõrkude, pagasitõkiste, kahepoolsete põrandavaipade ja topeltpõhjaga.

Välimuselt on neljanda põlvkonna Octavia tehtud mõneti juba superbilik.