Angervaks on niitude kuninganna

Angervaks on mitmeaastane taim ja kasvab 60–200 cm kõrguseks. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Juulikuus alustab niisketel rannaniitudel, jõe- ja järvekallastel, loduheinamaadel ning tee- ja metsaservadel õitsemist valgete lõhnavate õitega angervaks (Filipendula ulmaria). Teda on nimetatud ka niitude kuningannaks.

Taim on mitmeaastane ja kasvab 60–200 cm kõrguseks. Rahvameditsiinis on angervaks nagu looduslik aspiriin-verevedeldaja, liigeste jm põletikke raviv, soolasid väljutav, higistama ajav ja puhastava toimega taim.

Siirup sobib ka jäätisele

Õisemise algul on õige aeg korjata õisi kuivatamiseks ja siirupi valmistamiseks. Õisikud korjatakse koos varrega, soovitatavalt õhku läbilaskvasse korvi, sest õisikud kipuvad tihedalt koos olles ruttu kuumaks ja pruuniks minema. Koju jõudes tuleks kohe laotada õhukese kihina restile, millel on kärbsevõrgust või metallvõrgust põhi. Angervaksaõites on putukaid, kel tuleks lasta enne elektrikuivatisse panemist oma teed minna.

Angervaksaõites on putukaid, kel tuleks lasta enne elektrikuivatisse panemist oma teed minna.

Paari päeva pärast võiks elektrikuivatis või saunalaval kuivatada. Müügil on toidukuivatid, mis selleks väga hästi sobivad. Toorestest õisikutest saab siirupit, mis sobib joogiks ja limonaadi valmistamiseks, aga ka jäätise peale. Skandinaavias segati lõhnavaid õisi mõdu hulka. Angervaksa noori lehti on kasutatud suppide maitsestamiseks ja salatites. Lehtedes on palju C-vitamiini.

Mitu toimeainet

Angervaksaõites on saponiine, eeterlikke õlisid, rutiini, fenool­ühendeid, parkaineid, steroide, C-vitamiini. Samu toimeaineid on ka lehtedes ja juurtes.

Angervaksateel on verd vedeldav, palavikku alandav, higistama ajav, sapieritust soodustav, puhastav, liigesepõletikke raviv toime. Aitab maksal eemaldada ja kahjutuks teha ainevahetuses tekkinud mürgiseid aineid, soodustab uriinieritust, alandab vererõhku, on kasutatud ka närvitegevushäirete ja epilepsia korral.

Eemaldab organismist soolasid ja sobib eriti reuma- ja radikuliidihaigetele igapäevaseks joogiteeks. Paljud peavalu käes kannatajad on abi saanud angervaksatee joomisest kuuridena. Ameerikas kasutatakse psoriaasi raviks. Ka liigesepõletike, podagra ja reuma korral tuleks angervaksa juua 2–3nädalaste kuuridena.

Lõhnab hästi

Inglismaal on kasutatud tee ja tõmmise valmistamiseks ka lehti, millel on põletikuvastane toime. Ka juuri saab raviks kasutada, neid kogutakse sügisel ja varakevadel põletike raviks.

Rahvameditsiinis on õitest valmistatud salvi, mida kasutatud vana nohu raviks. Selleks sulatatakse rasvaine (kookosrasv, palmirasv või muu) ja lisatakse 200 ml rasvale pihutäis angervaksaõisi, lastakse haududa 90 kraadi juures kaane all kaks tundi ja kurnatakse.

Pärast kurnamist võib salvile lisada piparmündi või eukalüpti eeterlikku õli ja purkidesse valada. Jagub sõpradelegi.

Välispidiselt on angervaksa lehtedest ja õitest valmistatud tõmmisega tehtud mähiseid troofiliste haavade, põletuste, reuma, podagra ja ekseemide vastu, surveloputust valgevooluse korral.

Juurtest on saadud musta värvi, on kasutatud ka nahkade parkimiseks. Lehed ja õied sobivad ruumide lõhnastamiseks. Ole angervaksaga ettevaatlik, kui võtad verevedeldajaid, raseduse ajal ära liialdada. Astmaatikutele angervaks ei sobi.

RETSEPTID

Angervaksasiirupi retsepte on palju ja suhkrukogusedki erinevad. Minu retsept, mida olen kasutanud üle kümne aasta:

25 õisikut valada üle kuuma siirupiga, mis on valmistatud 1 kg suhkrust ja 1 l veest. Lisada 2–3 suurt sidrunit lõikudena (koor annab maitset, aga peaks olema mahepõllundusest), võib panna ka alõtšat, rabarberimahla, haput õunamahla, punase sõstra vm haput mahla. Angervaksaõisi peab olema just nii palju, et siirup need vabalt ära kataks.

Lasta seista 1–5 päeva jahedas, kurnata ja valmistada jook. Sobib kuuma ilmaga mullivee ja jääga. Kuuridena liigesepõletike korral, aga ka jäätise, mooside jm magustoitude maitsestamiseks. Pikemaks säilitamiseks tuleks kurnatud siirup veel korra enne pudelisse panekut keemiseni kuumutada või hoida sügavkülmas. Kui suvel kiire ja aega vähe, panen angervaksaõied sügavkülma. Kui sügisel ebaküdooniad valmivad, küll siis saab ka siirupit teha.

Angervaksatee valmistamiseks võta tassi kohta 0,5–1 peenestatud õisikuid ja vala üle kuuma veega, lase tõmmata 10–15 minutit. Liigesepõletike ja soolade korral võib angervaksateele lisada mustasõstralehti, põldosja, metskuldvitsa. Punased sõstrad aitavad soolasid eemaldada, isegi kui on kuumtöödeldud. Kui soovite angervaksateele põnevamat maitset, sobib maitset andma sidrunilõik, ebaküdoonia siirup või mahl, mustad või punased sõstrad.