/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2020/07/08/13196929t1h4125.jpg)
Esmaspäev tõi põllumajandusele kauaoodatud sõnumi, et valitsus lubab hooajatöölised Eestisse. Milliseid tingimusi see otsus endaga kaasa toob?
Mida valitsus lubas, mida piiras?
Valitsuse korralduse kohaselt võivad nüüd töötamise või õppimise eesmärgil Eestisse siseneda haigusnähtudeta inimesed kõigist riikidest. Piiranguteta võib tulla riikidest, kus viimase kahe nädala jooksul on nakatunute arv 100 000 inimese kohta väiksem kui 16. Vastasel juhul peavad tulijad jääma isolatsiooni, selliste maade hulgas on ka põllumajanduse renditööjõu peamine lähteriik Ukraina.
Kõik Ukrainast tulijad testitakse koroonaviiruse suhtes, üks test tehakse Eestisse saabumisel ja teine siinviibimise 14. päeval, ja nad jäävad karantiini. Töötaja võib Eestis tööle asuda Eestis viibimise 15. päeval, kui tema teine test on negatiivne. Välismaistele töötajatele transpordi, testimised ja majutuse peavad korraldama tööandjad. Aiandusettevõtjad ja teised põllumehed kinnitasid juba kevadel, et suudavad töölistele transpordi ja karantiini kindlustada.
Põllumeeste kõige suurem mure oli seoses 31. juuliga, mil siin juba töötavad võõrtöölised peavad Eestist lahkuma. Nüüd saaks korraldada nii, et uued võõrtöölised tulevad Eestisse, jäävad kaheks nädalaks karantiini ja saavad 31. juulist lahkujate asemel tööle asuda.
Eesti plaanib kuni 2022. aasta 30. aprillini lühendada hooajatöötajate Eestis töötamise aega senise 270 päeva asemel 180 päevale. Senise üheksa kuu asemel võib niisiis järjest Eestis töötada vaid pool aastat ning järgmised kuus kuud ei saa nad Eestisse tagasi tulla. Ehk siis tegelikult hakkab rohkem võõrtöölisi Eestist läbi liikuma ja kasvab dokumentide vormistamisega kaasnev bürokraatia nii põllumehele kui ka riigiametitele.
Samuti on plaanis kehtestada hooajatööliste minimaalne palganõue valdkondliku ja maakondliku keskmise palga järgi.