Otse Postimehest ⟩ Kaja Kallas: maksumaksjad peavad selle valitsuse rumalad otsused kinni maksma

Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles Postimehe otsesaates, et maaeluminister Arvo Alleri lubadus kaaluda marjakasvatajatele kahju hüvitamist, on valitsuse halbade valikute kinnimätsimine maksumaksja raha eest. «Maksumaksja rahaga üritatakse (maasikakasvatajate - toim) suid nii-öelda kinni toppida,» nentis Kallas.

«Maasikakasvatajate jaoks on natuke liiga hilja. 50-60 tonni* maasikaid ühe ettevõtte kohta on juba raisku läinud. Kujutage endale ette ettevõtjat, kes on loonud elutöö ja peab nüüd nägema, kuidas saak hävib. See on väga valus ja veel valusam on see, et valitsus rahandusministri suu läbi veel neid ettevõtjaid mõnitab ja ülbitseb,» leiab Kallas.

Ta lisab, et nüüd üritatakse maksumaksja rahaga maasikakasvatajate suid nii-öelda kinni toppida - siis saavad kõik öelda, et valitsus on erakordselt hästi hakkama saanud ja neile makstakse kompensatsiooni.

«Rõhutan, et see on valitsuse enda tekitatud probleem,» ütleb Kallas. «Nad ei lubanud täiendava tööjõu kasutamist, mida need ettevõtted vajasid. Mis varasemalt oli lubatud, nad keelasid ära ja tekkis see kahju. Ja nüüd meie kõik peame selle siis kinni maksma! See kindlasti ei ole õige.»

Te kritiseerite minister Alleri ideed maksta maasikakasvatajatele kompensatsiooni. Tähendab, et teie siis seda ideed ei poolda? Maasikakasvatajad kompensatsiooni ei vaja?

Ei. See, et neile makstakse saadud kahju tõttu kompensatsiooni, on üks asi. Teine asi on see, kui vaatame, kuidas see kahju tekkis, siis see ei tohiks niimoodi olla.

Valitsus teeb väga rumalaid otsuseid, millel on tagajärjed, majanduslik kahju. Ja nüüd maksumaksjad peavad valitsuse rumalad otsused kinni maksma. 

Reformierakonna esimees Kaja Kallas Foto: Tairo Lutter

Muu hulgas ütleb maaeluminister, et näiteks Läti ja Leedu põllumehed on saanud tänavu hakkama ilma välise tööjõuta. Miks meie pole siis hakkama saanud?

Ma ei oska seda kommenteerida, sest ma ei tea, kas see on fakt või lihtsalt tema väide.

Aga küsimus on selles, et oleme väike, aga juba jõukas riik ja paratamatult töötavad majandusseadused nii, et kui eestlased lähevad tööle Soome, soomlased lähevad Rootsi, rootslased Norra, siis tekib küsimus, et kust tulevad inimesed, kes meie põldudel tööd teevad?

Ja kui ühelt poolt pannakse piir kinni, aga teiselt poolt on lahti, siis paratamatult tekivad ettevõtetel probleemid töökätega. Täpselt see ongi juhtunud. Ei saa minna üldise loogika vastu. Muidugi on hea, kui suudetakse rakendada Eesti inimesi, aga seda ei saa teha väevõimuga.

Kui palju ikkagi Eesti praegu sõltub võõrtööjõust? Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (Reformierakond) toob välja, et tegelik tööjõupuudus on ehituses, laonduses ja transpordis suurem kui põllumajanduses.

Eesti vajab täiendavat tööjõudu. Me teame seda, et Eesti on vananev ühiskond ja töökäsi, kes hoiavad üleval pensionisüsteemi ja kogu riiki, on vaja rohkem. Iga täiendav tööjõud loob lisandväärtust, läbi töö, maksude tasumise ja tarbimise.

Kui vaadata edukaid riike, siis keegi ennast ei piira. Kui oleme ikkagi avatud majandusega riik, mis tähendab seda, et meie tulud tulevad väga palju eksporditurgudelt, siis on oluline head suhted erinevate riikidega. 

Lisaks vajame välisinvesteeringuid selleks, et majandust kasvatada, aga need ettevõtmised vajavad täiendavat tööjõudu ja kui seda tööjõudu meil endal piisavalt ei ole, siis tuleb seda leida mujalt.

*Kaja Kallas ütles otsesaates 50,000-60,000 tonni, ent täpsustas hiljem, et tegemist oli keelevääratusega. Õige on 50-60 tonni.

Täispikka intervjuud Kaja Kallasega vaata Otse Postimehest salvestuselt. Saates käsitleti muu hulgas ka õpirände küsimust ja Reformierakonna plaane valimisteks.