Laguneva maailma teater ehk kaasaegse teatri hetkeseis Eestis

Jarmo Reha rituaalne performance-lavastus «WhiteWash» tekitas festivalipublikus kõige tulisemad vaidlusi.  Foto: Alan Proosa

Andres Noormetsa ja Rakvere teatri koostöös valminud lavastuses «Alibi» on laval apelsin – ideaalselt kooritud, kuid tühjaks söödud vilja kleebib punases kleidis kleenuke blondiin (Jaune Kimmel) mõõdetud liigutustega uuesti tervikuks, õõnsaks, aga ümaraks oranžiks apelsiniks, mille lõikekohti hoiab koos must teip. Just see teibitud apelsin tõusis minu jaoks tänavuse Baltoscandali sümboliks: Rakveres toimunud festivalil nägi lahti lõigatud, ära kasutatud, tühjaks imetud, kuid endiselt täiuslikkust ja ideaali ihaleva inimese valust sündinud maailmu ja teatrit.

Seni välismaist teatrit siinsele publikule tutvustanud festival pööras koroonapiirangute tõttu pilgu Eestis tehtavale teatrile. Nii vormus tänavune kava ühelt poolt küll festivali kunstilise juhi Priit Raua maitsest, kuid paljuski ka juhusest – Rakveres esietendus üheksa lavastust, mis nn normaalses maailmas oleksid pidanud jõudma lavale märtsist juulini.

Ärajäänud esikate festival – seega võiks küsida, kas ja mida oleksime kaotanud, kui need lavastused ei oleks kunagi publiku ette jõudnud. Ei taha sellele küsimusele siin vastata, sest mulle ei meeldi see vastus. Ütlen vaid, et Baltoscandalil sai kogeda kõike seda, mida üldse on võimalik tunda.