Juhtkiri: Macron ja peeglike seina peal

Prantsuse president Emmanuel Macron ja ekspeaminister Edouard Philippe mõned päevad enne valitsusvahetust. Foto: CHRISTIAN HARTMANN/REUTERS

• Pärast lüüasaamist kohalikel valimistel vahetas Macron valitsuse välja
• Uus valitsus on palju parempoolsem, agenda aga rohelisem
• Eestil tuleb arvestada Prantsuse suunamuutusega

Aasta esimene pool on pakkunud maailmas suuri vapustusi ning nähtavasti on aasta teisel poolel veelgi üllatusi varuks. Lisaks koroonakriisile on toimunud «valimised» Venemaal, tulemas on presidendivalimised USAs ning endiselt käib Brexiti-järgne Suurbritannia lahtisidumine Euroopa Liidust. 2020. aasta lõpul on meile veel pakkuda uus nimi Saksamaa liidukantsleri ametisse, sest Frau Merkel lahkub 2021. aastal.

Nende sündmuste kaudu kerkib esile Pariis, mis saab Eesti ja Euroopa jaoks üha olulisemaks. President Emmanuel Macron vabastas vaid mõni päev tagasi peaministriametist É​douard Philippe’i. Parafraseerides klassikat, seisis president nähtavasti peegli ees, küsides: «Peeglike, peeglike, kes on parim president kogu maal?» Seni oli selleks olnud Macron ise, kuid ühel hommikul kuulis president nähtavasti, et peaminister võiks olla parem president. Kuigi otsest tüli poliitikute vahel ei paistnud olevat ja vaevalt oleks Philippe järgmisel aastal presidendiks kandideerinud, ei päästnud see peaministrit provintsi pagendamisest. Prantsusmaa uus valitsus on pigem parempoolne ning seda on võrreldud Nicolas Sarkozy valitsustega. Mitmed liikmedki olid Sarkozyle lähedased. Peaministriks sai Jean Castex, ametnik, kes pani paika Prantsusmaa kriisist väljumise strateegia.

Öeldakse, et päikese kõrval teisi tähti ei näe ning Macrongi tahab pigem olla ohutus kauguses võimalikest konkurentidest, et Päikesekuningas Louis XIV kombel vähemasti tunda, et «L’é​tat, c’est moi!». Pole võimatu, et Macron võib püüda minna veel kaugemale. Kui ta suudab kasutada hetke ning kindlustada enese tagasivalimise 2022. aasta kevadel, on tal võimalus öelda «L’Europe, c’est moi!». Sinnamaani on veel aega, kuid brittide ja Merkeli taandumine lubavad Prantsusmaa presidendil haarata senisest suurema juhtrolli Euroopa Liidus.

Macron valmistub 2022. aasta presidendivalimisteks ja kuigi tema partei En Marche sai kohalike omavalitsuste valimistel lüüa, pole ta sugugi järele andnud.

JUHTMÕTE

Prantsusmaa suunamuutus kujundab Euroopa Liidu kaudu üha rohkem ka Eesti valikuid. Tugevam positsioon Euroopas sunnib Prantsusmaaga rohkem arvestama ka maailmas.

Valimistel olid rohelised väga populaarsed ning president reageerib kiiresti. Kindlasti hakkab En Marche’i valimisprogrammides olema edaspidi suurem rõhk keskkonnateemadel. Vaid päev pärast valimisi oli Macronil kokku kutsutud 150 osalejaga kodanike foorum, kus ta arutles keskkonnateemadel. Kokku tehti 149 ettepanekut, millest Macron välistas ainult kolm. Räägitakse ka kahest roheteemalisest referendumist. Tegemist on vana nipiga, mida Macron on edu saavutamiseks kasutanud, ehk siis võtnud teiste parteide valmisprogrammidest populaarseid ja valijaid kõnetavaid teemasid.

Prantsusmaa suunamuutus kujundab edaspidi Euroopa Liidu kaudu üha enam ka Eesti valikuid. Tugevam positsioon Euroopas sunnib Prantsusmaaga rohkem arvestama ka maailmas. Pärast Brexitit on Prantsusmaa ELis ainus tuumariik ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Eestil tuleb Prantsusmaaga tõsiselt arvestada ning jätkata head koostööd kõigil tasanditel. Seejuures on üks asi, mida me unustada ei tohi. Prantsusmaa suhtleb aktiivselt ka Venemaaga ning pole mõtet luua illusioone, et seda saab kuidagi väärata. Eestile on tähtis, et seejuures ei kannataks meie huvid.