Esimeste päevadega laekus karuputke kasvupaikade kohta ligi 100 teadet

Sosnovski karuputk on tervisele ohtlik. Foto: Elmo Riig

Möödunud nädala lõpus teatas keskkonnaamet, et ootab infot karuputke võõrliikide kasvukohtadest. Inimesed on olnud aktiivsed ja edastanud tänaseks ametile pea 100 teadet.

Alates 3. juulist on keskkonnaametile laekunud 96 vihjet karuputke leiukohtade kohta. Võrdlusena, aasta algusest kuni 3. juulini tuli karuputke kohta 47 teadet, järeldub keskkonnaameti dokumendiregistrist. Mitmed vihjed on siiski korduvad. Näiteks on tulnud Keilas kasvava karuputke kohta koguni seitse erinevat teavitust.

Keskkonnaamet tuletab meelde, ​et oluline on teada anda ka üksikutest taimedest, sest üks taim võib anda kuni 100 000 seemet. Just praegu on karuputke võõrliike lihtne tähele panna, sest kätte on jõudnud nende õitseaeg.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, seetõttu tuleb neid tõrjuda.

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekännu sõnul on riikliku tõrje õnnestumiseks vaja teada kõiki karuputke võõrliikide kasvukohti. «Iga mitte-tõrjes olev kasvukoht on levikuallikas. Seepärast ootame infot taimede leiukohtadest nii metsas, tagahoovis kui ka põllu servas ja nii 100-taimelistest kolooniatest kui ka üksikute taimedega kohtadest,» selgitab Tammekänd.

Karuputke võõrliigid on 1,5 kuni 4 m kõrged ja säravvalgete õitega. Õiesarikates on üle 50, tipmises sarikas üle 100 kiire (väikese õisiku) ja alumised kiired on pikemad kui keskmised. Lehelabad on kuni 1 meeter laiad ja üle 1 meetri pikad, varred on jämedad, soonilised, karekarvased, punakate täppide ja triipudega. 

Taimest teatamiseks on kaks võimalust:

• tee karuputke võõrliigist foto ja saada asukohakirjeldus aadressile [e-mail];

• sisesta vaatlus loodusvaatluste andmebaasi.

Kõik taimede uued kasvukohad kaardistatakse, lisatakse andmebaasi ja liidetakse riikliku tõrje plaanidesse.