Teadustelk kutsub kõiki nuputama

Andepoliitika asjatundja Riin Tamm (esiplaanil) lubab süsteemse andepoliitika peatset tulekut. Foto: Liis Vahe

Tartu ülikooli teaduskooli eesmärk on nutikatele õpilastele pakkuda võimetekohaseid proovikive ja põnevaid õppematerjale, mis täiendavad kooliprogrammi. Või nagu ütleb teaduskooli juht Riin Tamm – teaduskooli eesmärk on näidata, miks neid aineid, mida koolis õpetatakse, elus vaja võib minna.

Käes aga suur suvi! «Suvel on oluline liikuda ja teha sporti, aga teha võib ka aju­sporti,» rääkis ta, pidades silmas seda, et kui lapsevanemad seavad end järgmisel nädalal Autovabaduse puiesteele aega veetma, võivad lapsed silgata teadustelki, kus saavad lahendada ülesandeid, mis näivad seiklusrohked ja mille katki hammustamisest sünnib teadmine, et lisaks matemaatika tundmisele tuli kasuks hoopis loogika.

Õpetaja või robot?

Teadustelgi ülesanded on välja mõelnud Raili Vilt, kes on maailma populaarseima matemaatikavõistlusmängu Känguru Eestisse tooja, ning Maksim Ivanov, kes lisaks teaduskoolis kursuste tegemisele töötab ka Annelinna gümnaasiumis matemaatikaõpetajana.

Riin Tamm meenutas eelmise aasta arvamusfestivali Paides, kus teadustelk samuti käis ja kus lapsevanemad läksid hasarti 6. klassi olümpiaadiülesandeid lahendades. See tähendab, et teadustelk ei ole mõeldud ainult õpilastele, ka emadel-isadel on seal põnev.

Tänavu 14. ja 15. augustil Paide vallimäel peetaval arvamusfestivalil on teaduskool samuti kohal, nende välja pakutud arutlusteema teadusalal on «Millal saab õpetajat robotiga asendada?».

Loomulikult ei asenda õpetaja isiksust ja sarmi miski, aga reaalsus on, et õpetajaiks õppijaid napib ning mõnes koolis peab füüsikat andma hoopis kehalise kasvatuse õpetaja. Ka võiks selles arutelus Riin Tamme sõnul üksteiselt küsida, kas koolis on üldse vaja iga päev käia, kuna eriolukord õpetas koolikorraldust ka teistpidi mõistma ja mõtestama.

Kuidas teaduskool ise eriolukorras hakkama sai? «Me elasime otsekui tõusulaines, kuna teaduskooli kursused ongi enamasti e-õppe kursused,» vastas Riin Tamm.

Rahvusvahelised olümpiaadid jäid küll ära või on olnud veebipõhised, kuid poolte Eesti olümpiaadide lõppvoorud said ka enne kriisi või siis pärast eriolukorra lõppu peetud. Eriolukorra ajal lõid teaduskooli (kaas)töötajad aga terve hulga uusi veebiviktoriine, mille lahendamine läks lahti nagu kulutuli.

Keskkonnas viktoriinid.ee saab neid ülesandeid harjutada suvelgi. Järele saab vaadata ka teaduskooli videoloenguid, mis meelitasid aprillis kokku ligi 2000 vaatajat. See tähendas, et iga loengut jälgis reaalajas 13–14 klassikomplekti. Teemad olid põnevad: «Mis on kurjus ja kust see tuleb», «Astrobioloogia – maavälise elu otsinguil», «Mõtteeksperimendid ja kogemusmasin».

Entusiasmiga sügisesse

TÜ teaduskool mõtleb entusiastlikult ka sügise peale.

«Meie ülikooli tudengid hakkavad siis käima põhikooliõpilastele programmeerimist õpetamas. Me nimetame neid IT-õpikodadeks,» rääkis Riin Tamm. «Me märkame oma töös andekate lastega ju sedagi, kus järelkasvu väga ei paista. Kuna kolmeaastane programmeerimisprogramm «Noored koodi» sai läbi, otsustasime, et see töö ei tohi katkeda. Lisaks loome suvel hulgaliselt õppevideoid, millest peaks õpetajatel sügisest palju kasu olema. On, mida oodata!»

Teadustelgi nuputamisülesanne

Kõik kokad teevad süüa. Mõned inimesed ei tee süüa. Mis sellest järeldub?

• A: Mõned inimesed ei ole kokad.
• B: Ükski kokk pole inimene.
• C: Kui mõned kokad ei tee süüa, siis mõned inimesed teevad süüa.
• D: See, kes teeb süüa, on kas inimene või kokk.
• E: Mitte ükski eelnevatest väidetest ei sobi.

^{Õige vastus: A} 

Allikas: Raili Vilt