Haridusministeerium tahab õpirände piiramist veel arutada

Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone. Foto: Sille Annuk

Valitsus langetas esmaspäeval mitu otsust, mis puudutavad välisüliõpilasi ja nende siinviibimist. «Otsuste kogumõju on praegu raske hinnata, seda enam, et pikemalt plaanitavatest muudatustest vajavad mõned veel arutamist,» möönis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik Postimehele.

Lisaks vajavad kõrgkoolidega täpsustamist aspektid, mis on seotud töö- ja asjaajamise korraldamisega tänavu sügisel.

Õppeaasta 2020/2021

Valitsus otsustas avada piirid välisüliõpilastele ja Eestisse võivad saabuda ka kolmandatest riikidest pärit välistudengid. «Piiranguteta võib Eestisse siseneda riikidest, kus viimase kahe nädala jooksul on koroonaviirusega nakatunute arv 100 000 inimese kohta väiksem kui 16,» kinnitas Koik.

Saabumisel riikidest, kus nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 16, peavad välisüliõpilased jääma isolatsiooni. «Ehkki piirid on nö avatud, pole esialgu veel teada, millal hakkavad saatkonnad viisasid väljastama ning kui pikk on viisa taotlemise periood. Täpsustamist vajab veel mitu küsimust, näiteks kuidas tagatakse kõrgkoolides tudengite karantiin, transport ja testimine ning millistest vahenditest kaetakse vastavad kulud,» tõi ministeerium välja.

Pikem perspektiiv

Tulevikus mõjutab välisüliõpilasi välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille siseministeerium koostas juba eelmisel aastal. Eelnõu on läbinud kooskõlastusringi ning jõudnud aruteluks valitsuskabinetti. «Kuni seadus pole riigikogus vastu võetud, saame rääkida riigi kavatsustest ja plaanidest, mitte veel kindlatest otsustest,» vastas Koik.

Kavandatava seadusemuudatusega täpsustatakse välisüliõpilaste pereliikmete õigust Eestis viibida. «Eelnõu kohaselt ei anta edaspidi välisüliõpilase pereliikmetele automaatselt samadel tingimustel elamisluba/viisat. Pereliikmed võivad Eestis õppivat välismaalast külastada ja viisat/elamisluba taotleda, kuid viisa/elamisloa menetlemisel käsitatakse neid eraldi taotlejatena, kes peavad vastama kõikidele viisa/elamisloa andmise tingimustele. Edaspidi saaks koos üliõpilasega tema staatuse alusel kaasas olla vaid üksikvanema alaealised lapsed,» selgitati ministeeriumist.

Eelnõu üle arutledes jõudis valitsus seisukohale, et kui välisüliõpilane eksmatrikuleeritakse, siis lõpeb tema elamisluba 30 päeva pärast. «Kuid millistel tingimustel saavad Eestis õpingud lõpetanud välismaalased Eestisse elama jäämiseks alalist elamisluba taotleda, seda arutab valitsus veel edasi. Eile seisukohta ei võetud,» kinnitas Koik Postimehele.

Praegu on ingliskeelsed õppekavad niikuinii ülikoolidega kokkulepitult tasulised, eile soovis valitsus seda veel üle kinnitada. «Kõrgharidusseadus ütleb, et eestikeelsel õppekaval ja täiskoormuses on kõrghariduse omandamine tasuta. Sama seadusega on antud kõrgkoolile õigus küsida mitte-eestikeelsetel õppekavadel õppivatelt üliõpilastelt (sh eestlastelt) õppekulude hüvitamist. See on kõrgkoolide õigus, mitte kohustus,» nentis ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant.

Haridus- ja teadusministeeriumi ning avalik-õiguslike ülikoolide vahel aastateks 2019-2021 sõlmitud halduslepingute järgi nõuab ülikool edaspidi kõigil uutel ingliskeelsetel õppekavadel kolmandate riikide kodanikelt õppekulude hüvitamist vähemalt 1500 euro eest semestris. Erandi võib teha näiteks riiklike või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel õppivatele üliõpilastele.

Haridusministeerium on seisukohal, et rahvusvahelistumine on kõrghariduse oluline kvaliteedimärk ja seda tuleb soodustada. «Välistudengid muudavad meie õppekeskkonna rahvusvahelisemaks ja samas panustavad töö ja maksudega ka Eesti arengusse. Välisüliõpilaste Eestis viibimine õpingute ajal ning hiljem siia tööle jäämine ei tohi olla ülemäära keeruline. Samas on vaja, et Eesti seadused tagaksid õppimise eesmärgil Eestisse saabuvate inimeste tausta tõhusa kontrolli,» leidis Koik.

Siseministeerium tegeleb mõjuanalüüsiga

Valitsus otsustas esmaspäevasel nõupidamisel, et siseministeerium esitab 16. juuliks eelnõu, mis puudutab õpirände piiramist vastavalt kokkulepitud muudatustele. «Praegu analüüsib siseministeerium neid muudatusi, et esitada vastavate õigusaktide muutmise eelnõud valitsuse kabinetiistungile. Enne ministeeriumi lõplike ettepanekute esitamist ja arutelu valitsuses on otsuste mõjust vara rääkida,» kinnitas Postimehele siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.