:format(webp)/nginx/o/2020/07/07/13195006t1h58ad.jpg)
Tule veeda päev või paar Raplamaal - naudi puhast loodust ja leia endale uusi lemmikuid!
Sisuturundus
Lase end Raplamaal rabada!
Raplamaa on rikas rabade poolest, mitmes neist on ka laudteega matkarajad. Pikim matkasõbra valik on 7,7 km pikkune Loosalu-Paluküla matkarada. Matka saab alustada Vana-Kaiust või Palukülast ning ei ole mingit vahet, kustpoolt sa alustad, ikka jõuad raba keskel asuva Eesti suurima rabaveekogu Loosalu järve (34,1 ha) äärde, kus elavad tumedad ahvenad ja haugid.
Vana-Kaiu poolt matka alustanutele jääb lähedusse ka Kuimetsa karstiala ehk Iida urked -Eesti suurimad karstikoopad. Koobastest viis on nii suured, et sinna mahub ka inimene sisse. Suurim koobas meenutab kõlakoda - see on koguni 12 meetrit pikk ja 8 meetrit lai.
Kes soovib matkamisel rohkem organiseeritust, saab kutsuda rabasse matkajuhiks Romet Vaino või korraldada rabapikniku koos Ööbiku gastronoomiatalu peremehe ja peakoka Ants Uustaluga. Kellel rohkem aega, saab eelnevalt broneerides nautida Ööbiku restoranis tippkoka käe all valminud viiekäigulist õhtusööki.
Paluküla poolt matka alustades möödud Loode-Eesti kõrgeimast tipust Paluküla Hiiemäest (107 m). Mäe lähedal asub Paluküla Mäe talu, kus oma tulekust ette teatades saab toita ja silitada kodulinde ja alpakasid ning tutvuda tiigikalade eluga. Perenaine tutvustab lindude-loomade iseloomu ja aitab korraldada ka toitlustamise. Mäe talus saab pidada sünnipäevi, väiksemaid pidusid, grillida ja telkida.
Rapla poole liikudes külasta piimalambaid Männiku talus, kus lambapiimast valmivad jogurt, jäätis ja erinevad juustud.
/nginx/o/2020/07/07/13195011t1h3261.jpg)
Kohila kanti sattudes ära jäta kasutamata võimalust värskendada end Rabivere rabas asuvas ümmarguses Kõnnu järves. Kui peale ujumist kõht tühi, saab keha kinnitada Harakapesa kohvik-pubis, nautida iluprotseduure või käia saunas Kohila Floris ilu- ja tervisekeskuses, külastada Kohila ja Tohisoo mõisaparke ning tutvuda vastavatud TOHI Gini esitlusruumide ja tootmisega Tohisoo mõisa vanas viinaköögis.
Mukri raba on väga atraktiivne ja inimeste poolt armastatud külastuspaik. 18meetrisest vaatetornist laiub hunnitu vaade üle mitmekesise laugastiku ja rabamänniku. Matkarada (2,4 km) sobib ka algajale matkasellile ning raja ääres on lõkkekoht, ujumiskoht ja piknikuplats. Mukrist saab suuna võtta Järvakandi klaasimuuseumisse ja Klaasistuudiosse, kus saab klaasimeister Eero abiga ka ise klaasipuhumist proovida.
/nginx/o/2020/07/07/13195008t1h0995.jpg)
Põnevat avastamist pakub ka Rapla lähedal asuv 4 km pikkune Jalase-Sõbessoo-Lipstu matkarada. Jalase küla on ainuke külakaitseala Eestis, teises matkaraja otsas asub kaitsealune haruldaste käpaliste ja huvitavate karstivormidega Lipstu nõmm. Sõbessoo järve kaldale on ehitatud ujumiskohad, kevadisel ja sügisesel rändeajal peatuvad siin tuhanded linnud. Matkaraja ja Rapla linna vahele jääb Kuusiku Põllumajanduspark, kus 5 ha maa-alal saab tutvuda põllukultuuride kollektsiooniaiaga, köögivilja- ja dekoratiivkultuuride ning viljapuu- ja marjaaiaga.
Raplas asub ainus Eesti kahe torniga maa-kirik Rapla Maarja Magdaleena kirik, kus 2.–12.juulil 2020 toimub Rapla kirikumuusika festival. Jaluta jõepromenaadil ja Vesiroosi terviseradadel, uudista põneva arhitektuuriga Okta Centrumi hoonet, keskväljakut, külasta kohvikuid ja kohalike toodete kauplust Väärt Raplamaa Toode, meisterda või osta kaunist keraamikat TaevaniMaani meistrikojas, FB taevanimaanimeistrikoda.
Rapla lähedal Kabalas on Vigala jõel unikaalne parveküla, kus saab veeta kasvõi mitu päeva. Jõele on ehitatud saunad, kümblustünn, peomajad, pakutakse majutust, saab sõita vesijalgrataste või kanuudega ning püüda kala.
Puraviku tuuleveski sepikoja sepad taovad rauda 200 aastat vanas Valtu mõisa tuulikus. Külalisel on võimalik näha ja proovida sepatööd, osta kaasa sepiseid. Tuuliku lähedal saab hästi süüa Arturi trahteris, Nõmme kõrtsis toimuvad nädalavahetustel tantsuõhtud, väsinud leiavad majutushoonest ka peavarju.
Varbola-Märjamaa piirkonnas väärib külastamist Varbola linnus, mis oli Eesti ja Põhja-Euroopa suuremaid muinaslinnu (esmamainitud 1212. a). Varbola linnus läbis eelmisel suvel uuenduskuuri: rajati uued trepid ja nüüd saab linnusevallile tehtud teerajal jalutada ning tunnetada muistse linnuse võimsust.
Linnuse lähistel saad kogeda põnevaid elamusi Preeriakoja põgenemismetsades, mängida indiaanimänge või jääda koguni püstkotta ööbima. Kui selline majutus tundub liiga ekstreemne, siis võid valida mõne majutusvõimaluse kas Ruunawere postimõisas, kus lisaks ööbimisele on võimalik nautida spaamõnusid, lõõgastuda saunades ja mullivannis, Luhtre turismitalus või meeldiks hoopis Voore tallide glamuurne telkimine ja gurmeepiknikud. Luhtrest kiviviske kaugusel asub Sillaotsa Talumuuseum, kus saab ülevaate vana aja talutöödest ja masinatest.
Peagi valmib Märjamaa spordihoone, kus lisaks sportimisvõimalustele pakutakse ka toitlustust ja majutust.
Atla mõisas ootab mõisaproua maiasmokki Maiustustuste Kuningriiki meisterdama martsipanikujukesi (jõulude ajal reljeefseid piparkooke!). Mõisahärra tutvustab kohalikke kangeid õunanapse ning pakub omavalmistatud gurmee-einet, avatud on Mõisakeraamika kauplus.
Avastamist ja külastamist on Raplamaal küllaga -tule ja veendu ise!
