Hetkel lääne ja ka ida kultuure haaravas ajalooliste monumentide purustamises pole midagi uut. Nagu paljud sel teemal ka meil kirjutanud autorid rõhutavad, on ebasümpaatseid kujusid ja pilte hävitatud sellest hetkest peale, mil neid püstitama hakati.
Egiptuses võib paljudes templites näha vaaraode maharaiutud nägusid ning kohe meenuvad ka vanas testamendis leiduvad teine käsk ning kuldvasika püstitamise ja purustamise lugu (2 MS 32: 1-35), millele hiljem toetusid kõik kristlikud ikonoklastilised ehk pildirüüstelised liikumised. Kuigi lääne ühiskonnas tunnistati pildid ja kujud lõpuks Nikaia kirikukogul (787 pKr) legitiimseks, ei takistanud see 16. sajandi alguse luterliku reformatsiooni ja hiljem kalvinistliku liikumisega kaasnenud vägagi ulatuslikke pildirüüsteid. Suur Prantsuse revolutsioon võttis maha kuninglikke ausambaid, Eesti Vabariik eemaldas Peeter I ausamba, nõukogude võim hävitas Vabadussõja monumente ning eemaldas 1960ndatel Stalini ausambaid, Eesti taasiseseisvunud vabariik hävitas ja/või teisaldas Leninid ja pronkssõduri.
/nginx/o/2019/02/05/11766255t1h6f6c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/06/13194169t1h9654.jpg)