Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige: umbes 75 protsenti maasikatest hävib

Vahur Tõnissoo, EPKK juhatuse liige Foto: Erakogu

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo avaldas kommentaaris Postimehele rahulolu valitsuse tänase otsusega välistööjõu osas. Samas tõdes ta hiljem «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus, et meede jäi selgelt hiljaks. 

Saatejuht Margus Saar küsis Tõnissoolt arvamust opositsiooni kriitika kohta, et vastav otsus oleks pidanud tulema oluliselt varem. «Põllumees arvab sedasama, sellepärast et maasikakorjajad pidid siin olema kolm nädalat tagasi. Tänaseks on suur osa maasikapõldudest hävinud ja seetõttu on saagid palju väiksemad. Avamaadelt korjatakse kokku kuskil 25 protsenti, umbes 75 protsenti hävib, sest ei olnud korjajaid,» tõdes Tõnissoo ERRi uudistesaates.

Postimehele antud kommentaaris nentis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatusse kuuluv Tõnisoo, et valitsuse tänane otsus kolmandatest riikidest pärit tööjõudu taas Eestisse lubada väärib siiski kiitust.

«Valitsuse otsus on väga hea otsus. Põllumeeste poolt sügav kummardus. Seda otsust ootasime juba pikkisilmi ning mitu kuud,» sõnas Tõnissoo.

«See oli väga oodatud otsus, et piir avatakse neile, kellel on juba need lühiajalise töötamise registreeringud tehtud ja ootasid piiri taga. Nüüd need töötajad, kes on saanud pikenduse, võivad minna vahepeal koju puhkama. Sellisena me kujutasimegi lahendust ette.

Kuid siin on veel üks konks: me soovime teada rakendusmääruse täpseid sätteid ehk kuidas seal kirjas on. Ma ei ole veel näinud, kas jätkub täpselt see tähtaegade süsteem, mis kehtis varem välismaalaste seaduses. Ehk lühiajaline töötaja võis töötada 12 kuud 15 kuu jooksul ning hooajaline töötaja võis töötada 9 kuud 12 jooksul. Siin on mul veel küsimärk, kas see täpselt nii veel jätkub. Seda rakendussätet tahaks näha veel enne lõpliku heakskiidu andmist (tänase otsuse järgi võib kuni 2022. aasta 30. aprillini Eestis hooajatöötajana töötada kuni 180 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul - toim.).»

Valitsuse plaan: leebemad tingimused riiki sisenemisel

Eestisse võib siseneda kõikidel eesmärkidel ning ilma piiranguteta Euroopa Komisjoni teatises toodud riikidest, kui sealne nakkuskordaja on 16. Kui nakkuskordaja on üle 16 (nende seas on näiteks ka Ukraina), peab ta 14 päeva viibima isolatsioonis. Euroopa riikide suhtes kehtib lisapaindlikkus: neist võib Eestisse isolatsiooni kohustuseta tulla ka siis, kui sealne nakkuskordaja on tõusnud kuni 10% võrra. 

Otsuse järgi võib kuni 2022. aasta 30. aprillini Eestis hooajatöötajana töötada kuni 180 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Sotsiaalministeerium, siseministeerium ja rahandusministeerium teevad kümne päeva jooksul ettepaneku hooajatöötajate palgakriteeriumide osas.

Välisüliõpilase pereliikmetest võivad Eestis viibida vaid üliõpilasest üksikvanema alaealised lapsed. Kui välisüliõpilane eksmatrikuleeritakse kas omal soovil või kõrgkooli algatusel, siis tema elamisluba üliõpilasstaatuse alusel lõpeb 30 päeva pärast. Piirangud ei laiene üliõpilastele, kes on pärit Euroopa Liidu või OECD riikidest.