Nurjunud ehituse tõttu õpivad Vaeküla lapsed korterites

Juba poolteist aastat pole Vaeküla kooli õpilased oma majas õppinud, vaid peavad leppima mahajäetud korteritega, sest kooli ümber ehitama asunud firma katkestas töö ja koolimajast on alles vaid seinad.

Tallinna-Narva maanteelt Lääne-Virumaal asuvasse Vaekülla sisse sõites jäävad vasakule poole kolossaalsed varemed – kolmekorruseline Stalini-aegne hoone, lisaks veel kaks väiksemat samas stiilis kahekorruselist maja.

Väsinud majade aknaaukude ees lipendavad kileräbalad, katuste asemel on samuti vaid kile ja ümberringi lebab lume all hunnikutes ehitustööst järele jäänud kraam. Paiguti on katusekile raske lume tõttu juba sisse vajunud. Lähedal asunud staadiongi on üles küntud.

Raske on uskuda, et veel poolteist aastat tagasi oli tegemist täiesti töötava erivajadustega laste internaatkooliga. Staadionil näiteks korraldati üle-eestilisi erivajadustega laste võistlusi. Ent siis taheti asja paremaks teha.

«Lugu algas sellest, et erivajadustega laste koolimajad vajasid korrastamist, sest koolid on enamasti loodud 30–50 aastat tagasi ja olulisi remonte pole vahepeal tehtud,» seletas Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets. «Meil oli vaja tööõpetuse maja ja söökla­­plokki.»

Nimelt asusid tööõpetuse ruumid koolimajast umbes 500 meetri kaugusel vanas viinavabrikus, mida polnud enam võimalik talvel soojakski kütta. Söökla ei vastanud aga euronõuetele. Päästeamet tegi ettekirjutusi, et neid ruume ei tohi enam kasutada.

«Need on vanad muinsuskaitsealused majad, mistõttu poleks koolil olnud neid võimalik korrastada,» rääkis Aasmets. «Haridusministeerium otsustas anda kooli renoveerimise üle Riigi Kinnisvara ASile, kel on võimalus kõike korraga teha, renoveerida olemasolevaid ja ehitada uusi hooneid.»

2010. aasta kevadel kuulutas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) välja ehituse riigihanke, mille võitis Facio Ehitus. Sama aasta juuni keskel koliti koolimaja ja õpilaskodud asenduspindadele.

Ehitustööd pidid suvel algama ja aasta pärast lõppema, kuid Aasmetsale hakkas kohe tunduma, et sellise tempoga tähtajaks töid valmis ei jõua. Ta pöördus ka RKASi poole, kust teda rahustati, et kõik on graafikus.

2010. aasta 2. detsembril pandi renoveeritavale hoonele nurgakivi, kuid juba jaanuaris-veebruaris kuuldi kooli sööklas käivate töömeeste käest jutte, et ehitusmaterjale pole ja palka ei maksta õigel ajal. Asi päädis sellega, et RKAS lõpetas 2011. aasta juuni alguses ehitajaga lepingu.

Selle aja jooksul võeti majadelt katused maha, tõsteti eest aknad ja asendati kilega, lammutati vaheseinad. Maja tagumised tiivad, kus olid aula ja võimla, lammutati, ja asemele hakati ehitama uut sööklat, tööõpetuse ruume ja eraldi hoonena võimlat. Neist on praegu püsti ainult seinad. Nüüd valvab valvur tühje ruume, millest puhub tuul läbi ja mis niisketes oludes lagunevad.

«Tegelikult lammutati peaaegu terve maja. Koolimaja kolmandal korrusel oli tõesti vaja panna uus vahelagi, kuid miks pidi eest võetama terved aknad ja pealt terved katused?» kritiseeris Aasmets.

Tagasilöökidest hoolimata pole koolitöö katkenud, kuid see käib neljas hoones. Algklasside õpilased viidi Vinni-Pajusti gümnaasiumi ja õpilaskodu 55 õpilast elavad Vinni hotellis.

Vanemate õpilaste jaoks võeti kasutusele senise sööklamaja aastaid tühjana seisnud korterid, mis kohandati klassiruumideks.

«Nüüd on klassid paigutatud korteritesse,» kinnitas direktor praeguseid õpperuume näidates. Mõnes polnud juba kaheksa aastat keegi sees elanud ning ahjud ei olnud päris töökorras – neid tuli remontida ja lisaks paigaldati elektriküte.

Olud Vaeküla koolis pole praegu just lapsesõbralikud – vanadel majadel on väga järsud trepid. Sulgemist oodanud söökla jaotati vaheseina abil kolmeks klassiks. Sellistes tingimustes õpib 70 õpilast.

Vaeküla kooli majandusjuhataja Enno-Are Mähari sõnul on see ere näide riigihanke seaduse puudustest. «Selle põhjal võiks koostada poliitikutele, tellijale ja ehitajatele õpiku, kuidas ei tohi riigihanget läbi viia, pakkujat valida ja ehitada,» rääkis ta.

Mähari sõnul on kooli hoonetele kulunud eelnevalt 12,5 miljonit krooni, lisaks veel need summad, mida teavad vaid RKAS ja ehitaja. «Kes vastutab sellise raiskamise eest?» küsis ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva kinnitas, et praegused õppetingimused Vaeküla koolis on murettekitavad ja sel moel jätkata ei saa.

«Haridus- ja teadusministeerium otsib koostöös Vaeküla kooli juhtkonna ja teiste piirkonna riigikoolide juhtidega võimalusi, kuidas õpilased saaksid uuest õppeaastast jätkata õpinguid samas piirkonnas asuvates riigikoolides,» rääkis ta.

Õppeaasta lõpuni jätkub aga Vaeküla kooli õppetöö Ladva sõnul siiski praeguse korralduse järgi, selgus tuleva aasta töökorralduse kohta peaks tulema käimasoleva õppeveerandi jooksul.

«Praegu vaadatakse kõiki õpilasi eraldi ja võetakse ühendust nende vanematega,» lubas ta.
Mis saab Vaeküla koolimajast edasi, selgub lähiajal peetavatel läbirääkimistel Riigi Kinnisvara ASi ja haridusministeeriumi vahel.