Tallinna Ülikooli esitati rekordarv sisseastumisavaldusi

Tallinna Ülikool. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tallinna Ülikooli sai sisseastumisavaldusi esitada 1. juulini. Tänavu laekus ülikoolile 7858 sisseastumisavaldust, mis on tuhat avaldust rohkem kui eelmistel aastatel. 

Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele laekus 6114, magistriõppe erialadele 1688 ja doktoriõppesse 56 avaldust. Välistudengite vastuvõtt kestab augusti lõpuni, praeguseks on välismaalt laekunud üle 1300 avalduse.

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska kinnitab, et tänavuse vastuvõtuga võib igati rahule jääda ja meeldivalt palju on sooviavaldusi õppekavadele, kus siiani on avalduste arvud olnud pigem tagasihoidlikud. «Positiivsena hakkab silma õpetajakoolituse erialadele esitatud avalduste arvu tõus. Näiteks on magistriõppes eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialale esitatud 47 avaldust, mis on absoluutne rekord,» ütleb Reiska.

Samuti on õppeprorektori sõnul pea kaks korda kasvanud soovijate arv gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja erialale. «Üldiselt on 18 erialale esitatud üle 50 protsendi rohkem avaldusi kui eelmisel aastal,» rõõmustab Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska.

Kõige enam on kõrghariduse esimeses astmes sisseastumisavaldusi psühholoogia päevaõppesse (630 avaldust), järgnevad alushariduse pedagoog sessioonõppena (328 avaldust) ning haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (317 avaldust). Magistriõppes laekus enim sooviavaldusi järgnevatele erialadele: organisatsioonikäitumine (152 avaldust), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (147 avaldust) ning hariduse juhtimine (87 avaldust). Kõik nimetatud erialad on sessioonõppes.

Suurim konkurss on traditsiooniliselt bakalaureuseõppe erialadele, mis on ka eelnevatel aastatel olnud menukad. Kõrgeim konkurss on psühholoogia päevaõppesse (15,75 avaldust õppekohale), mis on vabariigi kõrgeim. Järgnevad haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (konkurss 12,68), kehakultuur sessioonõppena (11,8 avaldust kohale), reklaam ja suhtekorraldus päevaõpe, reklaami suund (konkurss 11,27 ühele kohale) ja eripedagoogika sessioonõpe (9,96 avaldust kohale).

Tulevastel tudengitel on suur huvi sessioonõppe vastu ning seda nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes. Sessioonõpe pakub võimalust õppida töö ja muude kohustuste kõrvalt. Arvestades, et ligi 80 protsenti Tallinna Ülikooli üliõpilastest töötab õppimisega samaaegselt, siis on Reiska kinnitusel sessioonõppes pakutavaid õppekavasid üha enam, magistriastmel enamik õppekavadest. «Tegemist on ülikooli teadliku valikuga, et pakkuda õppeks paindlikumaid võimalusi ja seeläbi toetada elukestvat õpet,» lisab õppeprorektor.

Tallinna Ülikooli laekus eelnevate aastatega võrreldes tuhatkond avaldust rohkem. Priit Reiska usub, et osaliselt on suurem huvi hariduse omandamise vastu tulnud kindlasti tänavuse kriisiga. «Eelmise kriisi ajal suurenes samuti huvi kõrghariduse omandamise vastu,» sõnab Reiska. Ta lisab, et näiteks Soome on kriisi ette nähes süstinud kõrgharidusse tänavu juurde 124 miljonit eurot, et luua täiendavad 4800 õppekohta.

Vastuvõtuperioodil sai Tallinna Ülikooli kandideerida 45 bakalaureuse- ja 57 magistriõppe erialale. Nendest 81 on eesti- ja 21 ingliskeelsed, lisaks 14 doktoriõppekava.