/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/07/03/13187013t1h3c1e.jpg)
Keskkonnaministeerium saatis Euroopa Liidu riikidele küsimused, et välja selgitada kuuse-kooreüraski kahjustuste olukord.
Ministeerium küsis EL-i riikidelt infot üraskikahjustuste kohta
Keskkonnaministeeriumile laekunud vastutes selgub, et üraskit leidub igal pool, kus kuusk kasvab, edastas ministeerium.
Läti, Leedu, Saksamaa, Rootsi, Slovakki, Sloveenia, Ungari, Luksemburg, Tšehhi ja Itaalia tõdesid, et üraskikahjustused on levinud nii tulundus- kui kaitstavates metsades.
Lisaks uuris keskkonnaministeerium, milliseid meetmeid on riigid üraski leviku takistamiseks kasutusele võtnud ja kui kasulikud need on.
«Feromoonpüüniseid kasutavad kõik riigid, kes üraskikahjustustega kimpus on,» sõnas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Sille Rebane. «Paljud riigid kasutavad feromoonpüüniseid ja püünispuid samaaegselt ning kahjustunud metsades tehakse ka sanitaarraiet.»
Rebase sõnul on see sarnane Eesti metsaomanike tegutsemisega, meil kasutusel olev üraski tõrje tegevuskava on olemas näiteks Lätis.
Keskkonnaameti metsakaitseekspertiiside ülevaate järgi on üle-eestilistest metsakahjustustest esikohal jätkuvalt tormi mõjud, millele järgnevad kuuse-kooreüraski kahjustused, kolmandaks kahjustab metsi põder. Maakonniti on pilt natuke erinev, näiteks Võru, Valga ja Põlva maakonnas on kuuse-kooreürask alates mullu sügisest esikohal.
Kahjustuskollete andmetest selgub, et riigi tulundusmetsas on vähemalt 2900 hektarit üraskikahjustusi ja 1900 hektarit tormikahjustusi.