Vene numbriga autod saavad kiiruskaamera eest karistamatult läbi kihutada

Vene numbriga auto. Foto: Elmo Riig

Kiiruskaamerate statistika järgi on kaks protsenti kiiruseületajaid tundmatud või välismaa numbritega kiiruseületajad, kellele trahviteade jääb saatmata. Vene numbrimärkidega autod saavad praegu kiiruskaamerate alt karistamatult läbi kihutada, sest Venemaale trahviteateid saata ei saa.

«Kui võtta aluseks riigipiiri ületajate statistika, siis võib Eestis keskmiselt liikvel olla paar tuhat Venemaa registrinumbriga autot,» ütles Postimehele Narva politseijaoskonna patrulltalituse juht Aleksandr Urb. 

Vene föderatsiooni registrinumbritega sõiduautod võivad kuuluda näiteks turistidele, kes on Eestis lühikest aega või siis viisa või elamisloaga Eesti elanikule, kelle auto on arvel Venemaal. «Eestis püsivamalt ringi sõitvate Vene Föderatsiooni registrinumbriga autode omanikud ei võta autot Eestis arvele üldjuhul seetõttu, et nii on hõlpsam liigelda Venemaal,» selgitas Urb, lisades, et enamasti käivad sellised inimesed tihti üle piiri – näiteks on Eestis elaval inimesel Venemaal  töökoht, suvila, tutvusringkond. 

«Ei saa öelda, et Venemaa numbritega autode juhid käituksid liikluses kuidagi hoolimatumalt või oleks näha rohkem sihilikku reeglite rikkumist,» mainis ta. 

Kiiruskaamerate statistika kohaselt on tundmatuid või välismaa numbritega kiiruseületajaid, kellele trahviteade jääb saatmata, on umbes 2 protsenti. Kuigi kiiruskaamera alusel koostatud trahviteateid ei saa Eesti Vene numbriga sõiduki omanikule saata, kontrollitakse tavapärase liiklusjärelevalve käigus ka välisriikide sõidukeid. Tänavu on politsei tavapärase järelevalve käigus fikseerinud veidi üle 43 000 liiklusseaduse rikkumise ja neist pea 2200 on toime pandud Venemaa kodanike poolt.

«Kõik autojuhid, kes Eestis sõidavad, peavad järgima liiklusnõudeid, sealhulgas peab sõiduk vastama ka tehnoseisundi nõuetele. Rikkumise tuvastamisel viib politsei läbi menetluse, sõltumata sellest, milliste numbritega auto liikleb,» rõhutas Urb. Kui sõiduk pole aga tehniliselt korras, siis saab politseinik kohapeal kehtestada sellele liiklemise keelu.

«Määratud rahatrahvi on inimene kohustatud tasuma, liikluskuriteo korral võib karistuseks olla ka vangistus, mis tuleb kanda Eestis. Sõltuvalt rikkumise raskusastmest saab PPA tühistada ka autojuhi viisa või kaaluda viisa tühistamist seetõttu, et inimene jätab trahvi tasumata,» tõi ta näiteks. Lisades, et eriti ohtliku käitumise korral saab PPA saata inimese riigist välja ning kolmanda riigi kodanikule kehtestada ka sissesõidukeelu. Määratud trahvi tasumist kontrollitakse piiril ning seda saab teha ka riigi siseselt.

«Üldiselt eelistavad autojuhid pigem rahatrahvi tasuda, kui riskida karmimate meetmetega, mis muuta võimatuks Euroopa Liitu sisenemise,» tõdes ta.