Lauri Mälksoo: «Putini pakike»

Lauri Mälksoo. Foto: Mihkel Maripuu

Äsja rahva poolt heaks kiidetud Venemaa konstitutsioonimuudatustest kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Venemaa rahvas kiitis 1. juuli rahvahääletusel heaks 1993. a konstitutsiooni muudatused. Sellele eelnes kampaania, mis rõhus konstitutsioonimuudatustega paranevale inimeste sotsiaalsele kaitstusele, aga ennekõike Vene rahva patriotismile. Viimase pöördumise rahvale tegi president Putin Rževis vastselt avatud gigantse Teise maailmasõja mälestussamba jalamilt.

Eestis on põhjust Vene konstitutsioonimuudatusi analüüsida, sest Venemaa konstitutsiooniline ajalugu on olnud osa ka meie ajaloost. Samuti elab Eestis arvestatav hulk Venemaa kodanikke.

Igal maal on oma konstitutsiooniline ajalugu ja spetsiifika. Nõukogude Liidule oli iseloomulik konstitutsiooninormide paljasõnalisus. 1993. a konstitutsioon tähendas Venemaale katset võtta konstitutsionalismi tõsiselt. Selle tekst rõhutab esmastena demokraatiat ja kodanikuõigusi. Samuti näeb ta Venemaa demokratiseerimisel ja inimõiguste maksma panemisel abimehena rahvusvahelisi lepinguid. Artikli 15 lg 4 sätestab, et kui riigisisene õigusnorm läheb vastuollu rahvusvahelise lepinguga, tuleb kohaldada viimase sätteid.

Ühtegi kehtivat 1993. a konstitutsiooni normi formaalselt ei tühistatud. Muudatused ei puuduta kehtiva konstitutsiooni esimest ja teist peatükki (vastavalt konstitutsioonilise süsteemi alused ja inimese ning kodaniku õigused ja vabadused). Muudatused on tehtud hoopis kolmandasse peatükki, mis puudutab Venemaa föderaalset struktuuri. See on siiski silmamoondus, sest muudatused puudutavad Vene konstitutsiooni põhialuseid. Võimalik, et need paigutati kolmandasse peatükki taktikalistel kaalutlustel, vähendamaks poliitiliste protestide ­võimalusi. Normitehniliselt on tegu veidra lahendusega, sest mitu suunda näitavat ideed on nüüd koha ­leidnud konstitutsiooni tekstimassiivi ­keskel. Näiteks artikli 67’ lg 2 räägib preambulile vääriliselt Venemaa tuhandeaastasest ajaloost, esivanemate ideaalidest ja usust jumalasse, samuti riigi ajalooliselt väljakujunenud ühtsusest.