Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas 4. mail turismiarenduse suhtekorraldusteenuse riigihanke võitjaks firma, mis oli äriregistrist kuus päeva varem kustutatud. 800 000 euro suuruse hanke võitja konkurendi jaoks tekitas selline otsus hämmingut, kuid tegelikult oli tegu ettevõtete ühinemisega, mis põhjustas riigihangete õigusruumis pisikese pretsetendi.
EASi korraldatud hanke võitja kadumine äriregistrist tekitas pretsedenditu segaduse
Kuue pakkujaga hanke võitnud IDEA PR kadus äriregistrist 28. aprillil. Hankes teiseks jäänud Alfa-Omega Communicationsi juhatajat Viive Aasmad üllatas tõik, et EAS ei tunnistanud oma eksimust ega tühistanud ise vabatahtlikult õigusvastast otsust. «Väga kummaline, kuidas selliste asjaolude registritest kontrollimise käigus jäi hankijal märkamata fakt, et kontrollitavat ettevõtet ennast enam ei eksisteeri,» sõnas ta.
Samuti ei mõistnud Aasma riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) liikme Mart Parindi seisukohta, kus ta avaldas inimlikku arusaadavust, et hankija ei pruugi taibata omaalgatuslikult kontrollida, ega parima pakkumise tegijat ei ole vahepeal äriregistrist kustutatud. «Selline hellitav lähenemine õigust mõistva organi poolt jätab mulje nagu polekski hankija töökohustus päriselt ettevõtjate tausta kontrollida, vaid kui hankija seda teeb, siis on see tore omaalgatuslik initsiatiiv ja suur taiplikkus,» lisas Aasma.
Tegelikkuses asusid arusaamatuse lätted faktis, et kui EAS kontrollis kõrvaldamise aluseid 14. aprillil, siis 28. aprillil ühinesid Idea PR ning Idea AD ja Idea ADst sai hankevõitja õiglusjärglane. «Riigihangete vaidlustuskomisjon ja ka eelnev kohtupraktika on kinnitanud, et ettevõtete ühinemine hanke käigus ei ole õigusvastane. Vastupidi, vastasel juhul oleks tegemist ettevõtluse vabaduse piiramisega,» sõnas EASi hankeüksuse juht Birgit Vilippus.
Pretsetendi põhjustas aga asjaolu, et riigihangete seadus (RHS) ei reguleeri niivõrd spetsiifilist ning harvaesinevat juhtumit nagu pakkuja üldõigusjärgluse tulemusel asendumine hankemenetluse keskel. «Seepärast ei leidu sätet, mis selgesõnaliselt tooks välja lahenduse, kuidas toimida, et hankija saaks nõuetekohaselt kontrollida algse pakkuja üldõigusjärglase suhtes kõigi kõrvaldamise aluste puudumist. Seda kirjutas ka riigihangete vaidlustuskomisjon oma 11. juuni otsuses,» tõdes Vilippus.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul tuleb sellisel juhul RHSi tõlgendada nii, et õigusjärgusluse puhul tuleb hankijal nõuda sellelt õigusjärglaselt hankepassi esitamist. Kuna Vilippuse sõnul ei ole sellist tõlgendust varem hankeid puudutavas õigusruumis olnud, siis ei saanud EAS sellest ka lähtuda. Tavapärase hanke käigus ei ole lubatud hankijal pakkujatelt hankepassi küsida, vaid selle peab esitama pakkuja kohe koos teiste dokumentidega.
Seega, kuigi komisjon tühistas EASi otsuse jätta Idea PR hankemenetlusest kõrvaldamata, siis ei tähenda VAKO otsus Vilippuse kinnitusel seda, et EAS pidi edukaks osutunud pakkumuse ja hanke sootuks tühistama. Idea AD peab esitama lihtsalt oma hankepassi, misjärel EAS saab kontrollida, kas Idea AD-l esinevad alused konkursilt kõrvaldamiseks.
Kuna Alfa-Omega kaebas 11. juunil VAKO otsuse edasi halduskohtusse, siis hetkel on hange pausil kuni vaidemenetlus on lõppenud. Halduskohtus vaidleb Alfa-Omega kahes küsimuses, nendeks on nii loovtöö hindamine kui ka Idea AD-ga seotud õigusjärglus.
Tasub meenutada, et muuhulgas Kert Kingo ministrinõunikuna tuntust kogunud Aasma on varemgi EASi riigihangete tulemusi vaidlustanud. Näiteks 2018. aasta oktoobris avalikustas «Pealtnägija», et Aasma firma käis EASi vastu kohtus. EASi kolme miljoni eurose mahuga suhtekorraldusteenuse raamhanke võitsid suhtekorraldusfirma KPMS ja Alfa-Omega, kes pidid hakkama omavahel võistlema väiksemate osahangete eest. Alfa-Omega hinnangul soositi miskipärast KPMSi ja nad vaidlustasid kaks hanget kohtus. Ühe vaide Alfa-Omega võitis ning EAS pidi maksma firmale õigusvastase teo sooritamise eest kahjutasu. Teise hankes Alfa-Omega kaotas vaidluse kõikides kohtuastmetes, riigikohus seda kaasust menetlusse ei võtnud.