Kuue pakkujaga hanke võitnud IDEA PR kadus äriregistrist 28. aprillil. Hankes teiseks jäänud Alfa-Omega Communicationsi juhatajat Viive Aasmad üllatas tõik, et EAS ei tunnistanud oma eksimust ega tühistanud ise vabatahtlikult õigusvastast otsust. «Väga kummaline, kuidas selliste asjaolude registritest kontrollimise käigus jäi hankijal märkamata fakt, et kontrollitavat ettevõtet ennast enam ei eksisteeri,» sõnas ta.
Samuti ei mõistnud Aasma riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) liikme Mart Parindi seisukohta, kus ta avaldas inimlikku arusaadavust, et hankija ei pruugi taibata omaalgatuslikult kontrollida, ega parima pakkumise tegijat ei ole vahepeal äriregistrist kustutatud. «Selline hellitav lähenemine õigust mõistva organi poolt jätab mulje nagu polekski hankija töökohustus päriselt ettevõtjate tausta kontrollida, vaid kui hankija seda teeb, siis on see tore omaalgatuslik initsiatiiv ja suur taiplikkus,» lisas Aasma.
Tegelikkuses asusid arusaamatuse lätted faktis, et kui EAS kontrollis kõrvaldamise aluseid 14. aprillil, siis 28. aprillil ühinesid Idea PR ning Idea AD ja Idea ADst sai hankevõitja õiglusjärglane. «Riigihangete vaidlustuskomisjon ja ka eelnev kohtupraktika on kinnitanud, et ettevõtete ühinemine hanke käigus ei ole õigusvastane. Vastupidi, vastasel juhul oleks tegemist ettevõtluse vabaduse piiramisega,» sõnas EASi hankeüksuse juht Birgit Vilippus.
Pretsetendi põhjustas aga asjaolu, et riigihangete seadus (RHS) ei reguleeri niivõrd spetsiifilist ning harvaesinevat juhtumit nagu pakkuja üldõigusjärgluse tulemusel asendumine hankemenetluse keskel. «Seepärast ei leidu sätet, mis selgesõnaliselt tooks välja lahenduse, kuidas toimida, et hankija saaks nõuetekohaselt kontrollida algse pakkuja üldõigusjärglase suhtes kõigi kõrvaldamise aluste puudumist. Seda kirjutas ka riigihangete vaidlustuskomisjon oma 11. juuni otsuses,» tõdes Vilippus.