Esimest korda viimaste aastakümnete jooksul võtab riik hiiglasliku laenu ja tekitab lahenduste kõrvale ka hulgaliselt uusi probleeme. Ekspertide kõige keerukam ülesanne tundub olevat see, kuidas neid miljardeid nii kasutada, et investeeringud looksid tulevikus uut väärtust, selmet tõsta suuresti maksukoormust.
Raha jagamine võiks jääda pankade tööks, riik aga peaks panustama garantiide andmise ja teenuste ostudega.
Juba praegu on hoolega raha külvatud: töötukassa reservist makstud palgatoetust eesmärgiga töötust ennetada, KredExi kaudu antud laenu neile ettevõtetele, kes oleksid seda turult saama pidanud, ja moel, mille üle võib sisuliselt vaielda. Kas ja kuivõrd on need meetmed hoidnud pinnal elujõus ettevõtteid või hoopis toetanud nõrku, selgub siis, kui tavaelus tagasi oleme.
Just need magusad miljardid teevad ekspertide elu raskeks: kuidas teha lühikese ajaga kiirustamata otsuseid suurte investeeringute kohta, nii et riigi sekkumine majandusse hoopis konkurentsivõimet ei halvendaks? Raha jagamine võiks jääda pankade tööks, riik aga peaks panustama garantiide andmise ja teenuste ostudega. Investeeringute puhul peaks vaatama mitu sammu ette: ehitussektori probleemid alles hakkavad ilmnema, eksporditurg kahaneb ja tootmissektor saab pihta teistest valusamalt, turismiturg muudab lähiaastatel oluliselt oma struktuuri, välisinvesteeringute maht väheneb, e-lahendused saavad hoogu juurde kõigis valdkondades.
Valitsus on oma majandusuuenduste paketis toonud esile viis suurt teemat: inimeste väärtustamine, ettevõtete teadus- ja arendustegevus, riiklikud investeeringud, bürokraatia vähendamine ja kliimaeesmärkide saavutamine.
Peale vaadates tundub nagu mitmevõistlus, kus kõik alad ei saa kunagi olla võrdselt tugevad. Nii ka siin. Kuniks pole kindlaks määratud prioriteete ja selgeks räägitud kõigile ühtemoodi mõistetav sisu, on ka ekspertidel keeruline abi pakkuda.
Eksperdinõukogu järgmine istung võtabki luubi alla riigi laenuraha ning kuidas seda kasutada. Pöidlad pihku!