Tartu vangla kinnipeetav ähvardas Mart Helmet mahalaskmisega

Kinnipeetav. Pilt on illustreeriv. Foto: BortN66/Shutterstock

«Kui Eestis kehtestati eriolukord, ütlesid mul närvid üles,» avameelitses portaalile Rus.Postimees Tartu vangla kinnipeetav Stanislav Kolokolov (30). Mees kirjutas siseminister Mart Helmele kirja, milles lubas kohe vabanemise järel ministri maha lasta. Nüüd on Kolokolovi suhtes algatatud uus kriminaalasi, milles siseminister on kannataja rollis.

Stanislav Kolokolov täpsustab, et saatis ähvarduskirja mitte ainult Mart Helmele, aga ka justiitsminister Raivo Aegile, peaminister Jüri Ratasele ja president Kersti Kaljulaidile. «Sest vanglas olid kohutavad tingimused, ma ei soovi seda mitte ühelegi inimesele. Meid hoiti siin kinni, ei lubatud minna jalutuskäigule,» selgitab oma tegu noor mees, kellele see pole esimene, vaid tema sõnul koguni kas kaheksas või üheksas kohtulik karistus.

«Olen kindel, et minu suhtes algatatakse ka teisi kriminaalasju. Selleks on oluline põhjus – praegu ähvardab mind deporteerimine. Olen kindel, et Mart Helme oli sellega kursis, kuna ta on siseminister ja sellised asjad käivad tema kaudu.»

«Mul lihtsalt sõitis katus pealt! Tol hetkel, kui ma seda kõike kirjutasin, polnud mu seisund adekvaatne, olin süüdimatu,» lisas kinnipeetav, viidates psüühilise haiguse olemasolule ning sellele, et vanglas saab ta psüühikat stabiliseerivaid ravimeid.

Kolokolov rääkis, et ta on sündinud Tallinnas, kuid omab Venemaa kodakondsust. «Venemaal on mul tädi, kes töötab FSB-s (Föderaalne Julgeolekuteenistus – toim.). Aga sinna ma ei taha minna, sest sealne elu pole nii hea kui Eestis. Advokaat ütles, et mulle määratakse kohtupsühhiaatriline ekspertiis, olen ka varem viibinud sundravil. Minu jaoks oleks parim lahendus see, kui mind saadetaks ravile psühhiaatriahaiglasse, aga politsei- ja piirivalveameti otsus deporteerimise kohta tühistataks,» arutles Kolokolov, kelle eelmised kohtulikud karistused on seotud varguste ja võimuesindajate suhtes toime pandud vägivallaga.

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe ütles, et eriolukorra ajal viibisid Tartu vangla kinnipeetavad oma kambrites. Selleks et koroonaviirus ei pääseks kinnipidamiskohta, jäeti ära kinnipeetavate lähedaste külaskäigud, samuti rühmatööd ja jalutuskäigud.

Sihtmäe lisas, et samas oli kinnipeetavatel võimalik eriolukorra ajal vanglas kohtuda kaitsjate, notarite, konsulaarteenistuste esindajate ning vaimulikega. Samuti said vanglas ringi liikuda vangla komisjoni liikmed, kes jälgivad kinnipeetavate õiguste tagamist. Samuti suhtlesid vangidega psühholoogid ja teised vangla töötajad.

Sihtmäe sõnul paigutati kinnipeetavate ajaveetmise mitmekesistamiseks kambritesse rohkem kirjandust, ristsõnu ning võimlemisharjutuste lehti. Samuti said kinnipeetavad vaadata rohkem telekanaleid.

Kuna eriolukorra ajal toimus vanglas õppetöö individuaalkorras, jagati vangidele ka õppematerjale. Samuti anti neile täiendavaid toiduportsjoneid ning kõik, kes soovisid, said telefoni teel suhelda lähedastega. Seda said teha ka need, kelle telefonikaardil raha polnud.

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik rõhutas, et seni pole ükski kinnipeetav koroonaviirusesse nakatunud.

Siseminister Mart Helme kinnitas pressiteenistuse kaudu Rus.Postimehele, et on kõnealuses kriminaalasjas kannatanu, kuid seda, kas ta kavatseb isiklikult kohtuistungil osaleda, ei õnnestunud teada saada.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria Gonjak sõnas, et alustatud on kriminaalmenetlust ning praegu käivad aktiivsed menetlustoimingud, asitõendite kogumine ning juhtunu asjaolude väljaselgitamine. Gonjak märkis, et rohkem infot saab anda siis, kui kriminaalmenetlus on jõudnud lõpule.

Politsei- ja piirivalveamet: tema Eestis viibimine on ohuks avalikule korrale ja julgeolekule

PPA tegi selle aasta 8. juunil otsuse Tartu vanglas karistust kandva 30-aastase mehe pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust alustati 2019. aasta 17. juulil Tartu Vangla ettepanekul.

Mees kannab praegu vanglas karistust varguse, ähvardamise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Aastatel 2007-2020 on teda väärteokorras karistatud seitsmel korral ja kriminaalkorras 12 korral, sealhulgas on talle kuuel korral mõistetud vanglakaristus. Mees ei ole kunagi Eestis ametlikult töötanud ning õigusrikkumiste toimepanek on kohtulahendite hinnangul olnud tema elustiiliks. Seega on alust arvata, et ta jätkab vanglast vabanedes süütegude toimepanemist ning tema Eestis viibimine on ohuks avalikule korrale ja julgeolekule. Mehel on Vene kodakondsus, tema emakeel on vene keel, tal on Venemaal elavad sugulased ning Venemaal on võimalik saada ka talle vajalikku arstiabi.

Nendele asjaoludele tuginedes otsustas PPA tunnistada mehe pikaajalise elaniku elamisluoa kehtetuks, koostas lahkumisettekirjutuse ja kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale.