Lindude vastu saab abi peletist

Võiste haljastaja Riina Luik kasutab maasikapeenral lindude peletamiseks pulverisaatoriga punakaks värvitud väikseid munakive. „Kivide värv on nokajälgede kohalt kulunud. Kui linnud enne maasika­hooaega neid maasikate pähe toksivad ja veenduvad, et need ei kõlba, siis jätavad päris maasikad puutumata. Arvan, et sellest on kasu,” rääkis Luik. Foto: Silja Joon

Hernehirmutisest on kasu, kui seda aeg-ajalt teise kohta tõsta, ja linnuvõrk on endiselt kõige tõhusam vahend, mis tiivulisi marjadest eemal hoiab. Ent kuidas tõrjuda korrusmaja fassaadi sisse auku toksivat rähni või toidutööstuse angaari lae alla pesa ehitavat rahvuslindu?

Linnupeletajate e-poe eestvedaja Jaanus Orusalu on kursis nii talunikele kui ka linlastele peavalu tekitavate probleemidega ja loetleb põhjuseid, miks abi küsitakse.

Asumites ollakse hädas kajakatega, kes rajavad katusele pesi, rääkis Orusalu. Linnud ja nende pesad on üks asi, ent hulluks läheb asi siis, kui kajakapojad hakkavad ringi paterdama ja vanemad kilehäälselt pikeerides neid inimeste ja koerte eest kaitsma asuvad. „Kui selline pesa on lasteaia katusel, on see suureks tülinaks,” seletas Jaanus Orusalu.

Kortermajade elanikud on hädas tuvidega. Tuvide kisa ning lindude väljaheited rõdul ja akendel häirivad paljusid ning on pannud mõne korteriomaniku koguni elukohta vahetama.

Tuvide kisa ning lindude väljaheited rõdul ja akendel häirivad paljusid ning on pannud mõne korteriomaniku koguni elukohta vahetama.

Katustel, aedades ja sadamates kasutatakse kolooniana elutsevate linnuparvede peletamiseks kotkast meenutavaid lohesid. Lohe pannakse pikema varda otsa lendlema. Orusalu sõnade kohaselt võib varda ka ise teha.

Kui marjad, maasikad, murelid ja kirsid on valmimas, siis nuputavad aiaomanikud, kuidas takistada sulelisi, kes on platsis, et saagist matti võtta. Siin on abi isetehtud hernehirmutistest, okste või teivaste külge seotud vibreerivatest lintidest, linnu- ja rebasemulaažidest. Soovitatav on kasutada mitut peletit korraga.

Mulaaže tuleks aeg-ajalt ümber tõsta, muidu hakkab linnurahvas neid elutuks ja ohutuks pidama. „Võrk aitab siiski kõige paremini,” märkis Orusalu. Jalgupidi riputatud varesemulaaž peletab küll üksikuid ja väiksemaid linde, ent varesekoloonia sellest eriti välja ei tee.

Lindude tõrjumiseks on olemas röövlindude kisa tekitavad heliandureid, kuid eri liikide tõrjumiseks peaks olema erinev heli. Maasikapõllu kõrvale sobib selline küll. Ent näiteks musträstad on nahaalsemad ja harjuvad kiiresti uue heliga – kui ikka kümme aastat on nad samalt põllult maasikaid saanud, on neil maitse juba suus.

Jaanus Orusalu teatel on viimastel aastatel otsustanud rähnid asuda septembris uute korrusmajade fassaade augustama. Siin aitab see, kui paigutada fassaadile rähnimulaaž, mis annab teada, et konkurent on juba kohal.

Orusalu sõnade kohaselt pole head vahendit leitud ka pääsukeste takistamiseks, kes igal võimalusel suurte angaaride lae alla sööstavad ja sinna pesa otsustavad rajada. Mõne ettevõtte jaoks on see suur probleem, sest lindude ekskremendid võivad põhjustada tuhandetesse eurodesse ulatuvat kahju, nentis Orusalu.