Kihnu elab suvel külastajate rütmis

Suviti Metsamaa pärimustalu aidas elav Anne Mari Lember ütleb, et Kihnu traditsioon ei ela turistide meelitamiseks, vaid kihnlased ise soovivad seda hoida, sest saavad aru, et on erilised mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kihnlased on tublid oma kultuuri tutvustama ja tundub, et teame sellest palju. Kui korra sel pisikesel saarel kohal käidud, olekski nagu piisav. Tegelikult läheb vastupidi – käid ära ja kisub tagasi, sest nii põnevalt tetmoodi on kõik. Iga saarele mineja kindel soov on näha külgkorviga mootorrattal möödatuhisevat triibuseelikus Kihnu naist. Täitsa võimalik, et seda ka näete, sest kördid ja muu n-ö vanaaegne pole saarel turistidele etenduv näitemäng, vaid igapäevaelu, mis ei seisa sajanditaguses hetkes, vaid areneb aina edasi.

Noid kuulsaid külgkorviga „motikaid” peaks saarel sõidukorras olema 30 ringis, vahest pisut enamgi. Vanad nõukogudeaegsed rattad vajavad alatasa putitamist. Nii ongi kohalikel lihtsam sõita autoga. Kui aga saarel suurem pidu tulemas, on auasi oma rattal hääl sisse saada. Siiski, meile sõitis sel jaanieelsel argipäeval külateel vastu kolm kolmerattalist.

Mida saarel teha?

Kihnu hingab suvel turismist ja külastajatel ei jää märkamata, kui väga nad oodatud on. Võimalusi meelt lahutada on muljetavaldavalt palju – alates justkui vanas filmis kastiautos sõitmisest kuni moodsate elektritõukeratasteni.

Saarele sõitu planeerides tasub kiigata Visit Kihnu lehele ja võimaluste virvarrist end läbi närida. Soovija võib minna kalastusretkele või tellida kodukülastuse, ronida majaka tippu, põigata sisse kirikusse ja tõeliselt toredasse muuseumisse, sõita mootorrattaga, külastada mitmeid käsitööpoode ja Kihnu Virvet – jah, isegi sellise pakkumise leiab. Sportlikum inimene võib sõita meresüstaga ümber saare või laenutada SUP-laua. Ka meres suplemise võimaluste parendamisse on viimasel ajal panustatud.

Uuena on tänavu lisandunud hulk loodusmatku, nii meritsi kui maitsi. Üle saare on külastajate ootel avatud hulk kodukohvikuid.

Kihnu abivallavanema Taivi Vesiku sõnutsi on Kihnus aastaringse turismi osakaal peaaegu olematu, hooaeg algab maist ja kestab septembrini. Nii peabki just suvest võtma rasva, mille toel ülejäänud aasta vastu pidada. Siiski arvestavad kihnlased, et tänavu tuleb külastajaid tavapärasest vähem, just välisturiste.

Kevadel jäid ära õpilaste ekskursioonid. Seevastu juulis-augustis on palju üritusi toimumas. Nende rohkusega annavad kihnlased silmad ette mandri suurematele linnadele.

Ühe uue lahendusena nimetab Taivi vallamajas avatud kaugtöökontorit. Inimesed tulevad saarele puhkama, aga igaüks meist ei saa end tööelust täiesti välja lülitada. Või siis ei laseks töö puhkama tulla. Nüüd võibki Kihnus puhates vahepeal vallamajja kontorisse tööasju ajama minna. Vajalikud seadmed: arvutid ja internet on olemas ning kasutajate ootel.

Rattad alla

Saarele pääseb praamiga Munalaiu sadamast. Kui väga vaja, saaks ka oma autoga praamile, kuid turistil on kõige mõnusam liikuda jalgrattaga ja rattalaenutusi on saarel mitu. Öömaja pakkujad tulevad külalistele sadamasse vastu, viivad kotid ise majutuskohta ja turist pääseb rattaga liikuma.

Rattaga sõites näeb lihtsalt rohkem, ütlevad kohalikud, ja on mugavam ka. On ju enamik teid Kihnus üsna kitsukesed ja mandril saadud sõidukogemus paneb kohati kukalt kratsima – kuidas ometi vastutulev auto mööda mahuks?

Vahemaad ei tundu pikad, linnulennult on saar seitse kilomeetrit pikk ja kolm lai, aga kui sõitma hakkad, siis looklevaid teid mööda aega ikka kulub.

Üks koht, kuhu Kihnus kindlasti minema peab, on saare lõunatipus asuv tuletorn. Valge 28 meetri kõrgune malmtorn läbis hiljuti uuenduskuuri ja on suvel iga päev külastajatele avatud.

Kui jaksu on, tasub ronida pea 30 meetri kõrguse Kihnu tuletorni tippu ja rõdult ümbrust nautida. Foto: Urmas Luik

Majaka ligidal asub teinegi põnev vaatamisväärsus – Metsamaa pärimustalu. Sellele Rootsi küla talukompleksile on elu sisse puhunud sihtasutus Kihnu Kultuuriruum, ikka selleks, et kohalik kultuur edasi kestaks.

Suvel Metsamaa talu aidas elav Anna Maria Lember võtab heal meelel vastu iga mööduja, näitab talu ja vajadusel aitab kõhutäidet leida.

Anna Maria sõnutsi on tegu klassikalise Kihnu talukompleksiga, kus peamaja, ait, saun ja väliköök. Peamajal on uhke rookatus, aga saarel rookatuseid eriti ei näe. „Roo­katus on kallis, aga vanasti neid ikka oli,” seletas neiu. Metsamaal on üks vähestest saarele järelejäänud suitsusaunadest, mida soovijad ka kasutada saavad.

Suvel korraldatakse talus palju suvepäevi ja laagreid. Tavapäraselt juuli algul toimuva kunstilaagri laste lõbusad tööd on talu õuel iga mööduja pilku paelumas. Veel peetakse näiteks pillilaagrieid ja kudumisfestivali. Sel suvel on talu hoovi peal igal laupäeval kell 14 kontsert, kus kohalikud lapsed laulavad, tantsivad ja mängivad pilli.

Tuletorni käsitööpoes leiab saare naiste põnevat näputööd, Elly Karjami käes on näiteks Kihnu värvides torusall. FOTO: Foto: Urmas Luik

Turistid on Kihnule väga olulised, kinnitas Anna Maria. „Kuid see traditsioon ei ela turistide meelitamiseks, vaid kihnlased ise soovivad seda hoida. Nad saavad aru, et on erilised mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Noored lähevad küll mandrile õppima või tööle, aga kui vähegi võimalik, tullakse nädalavahetuse saarele,” rääkis Viljandi kultuurikolledžis õppiv neiu.