Varuplaan on vahel paremgi

Maa Elu uurib sel suvel, millistesse põnevatesse paikadesse puhkajatel sel suvel minna tasub. Foto: Urmas Luik

Aastaid on maaeluedendajad ja maaettevõtjad näinud vaeva maaelu tutvustamise ja turundamisega. Võib aga oletada, et koroonakriis tegi paari kuuga ära suurema turundustöö kui tublid entusiastid mitme aastaga.

Inimesed kolisid suvekodudesse, sest kaugtöötades pole vahet, kas teed tööd Tallinnas või Kablis. Maapoed olid ühtäkki ülerahvastatud ja kohalikud kortsutasid isegi kulmu, sest äkitsi oli vaikne külaelu asendunud tiheda rahvahulgaga, pealegi täitsa võõraste nägudega.

Ühtlasi näitas kriis, et sageli saabki kontori kodukontori vastu vahetada. Küllap oli see hea õppetund ja kõik maalekolijad ei page sügise saabudes linna tagasi. Kui kümnest perest üks maale jääb, on see väga suur võit.

Ent ka linnainimesed mekivad sel aastal rohkem maaelu, sest Kreeka päike ja Norra mäed jäävad paljudel tänavu vahele. Selle asemel saab hoopis Nuustakut avastada, vanasõna ongi juba ammu ­Pariisi poole kaldu.

Küllap oli see hea õppetund ja kõik maalekolijad ei page sügise saabudes linna tagasi.

Ja kodumaa pakub palju. Isiklikult tunnen, et aega jääb väheks, tahaks veel rohkem käia ja avastada. Igas Eesti nurgas on midagi vaadata. Isegi pinnavormid, mets ja põllud võivad paarikümne kilomeetri jooksul üsna erinevad paista, kui neid terasema pilguga vaadata.

Maa Elu plaanib suvel mööda Eestit ringi seigelda ja seda lugejatelegi vahendada. Alustame suvesarjaga, kus tutvustame Eesti piirkondi just maaelu ja väikeettevõtjate vaatevinklist. Esimene lugu viib meid Kihnu, mis on küll väikesaar, ent nii põnev, et ühest külastuskorrast kindlasti ei piisa. Eriti põnev on Kihnu naiste triibuseelikute maailm – asjatundmatule massakale paistavad kõik kördid ühesugused, ent Kihnu naised hindavad üksteise seelikuid isegi poeskäigu ajal.

Koroona on küll märkimisväärselt turistide arvu vähendanud, aga suvi ei tule seetõttu teps mitte lahjem. Jah, kõiksugu suurüritused, festivalid, laadad on ära jäetud, ent nende asemel on palju uusi vahvaid ettevõtmisi välja mõeldud.

Mõni aasta tagasi hakkas üks väike külakogukond Lindi kalurikülas korraldama mõnusat Meie Küla Pidu. Tänavu hoiti küll hinge kinni ja loodeti pidu pidada, ent see jäi siiski ära. Aga see ei tähenda, et kohalikud käed rüpes istuma jäid. Nüüd toimuvad hoopis uhked koduõuekontserdid, lausa muusikute enda ­koduhoovides.

Kui esialgne plaan ei tööta, tuleb kärmelt välja mõelda varuplaan ja see veel paremini ellu viia. Kes kriisis leidlik on, see rokib ka pärast kriisi. Nii igas eluvaldkonnas.