Kiirgusest teatamine venis jaanipäeva tõttu

Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv (vasakul) kinnitas, et gammakiirguse automaatjaamade puhul ei ole viivitusi. «Oleme kaetud Narva-Jõesuust Sõrve sääreni,» kinnitas ta. Foto: Madis Veltman

Esmaspäeval kirjutas Postimees radioaktiivsete osakestega pilvest, mis üle Eesti hõljus. Põhjamaad teavitasid avalikkust ohutust, kuid sellegipoolest suurest leiust märksa varem kui Eesti, sest eestlased pidasid jaanipäeva.

Füüsik Andi Hektor tundis muret, et kuna Balti riikides tuumaenergeetikat ei ole, on ohutussüsteem lõdvaks lastud, kuid keskkonnaameti kiirgusseire büroo kiirgusseire peaspetsialist Alar Polt kinnitab, et ametil on piisav võimekus ohu korral kiirelt reageerida ja inimesi hoiatada.

«Me ei saa Andi Hektori väitega kuidagi nõustuda. Eesti gammakiirguse seirevõrk uuendati täielikult 2014. aastal. Võrk koosneb 15 automaatjaamast, mis edastavad andmeid iga kümne minuti tagant. Mõõdetakse gammakiirgust koos spektri andmetega, millest on näha, milline isotoop millise osa kiirgusesse on andnud,» ütles Polt. Ta selgitas, et selline seirevõrk reageerib radioaktiivsete ainete kontsentratsiooni muutustele, mis võiksid vähegi kujutada ohtu inimeste tervisele või keskkonnale.