INTERVJUU ⟩ Poola eurosaadik: seksuaalvähemustest on saanud valimistel uued rahva vaenlased

Poola presidendi Andrzej Duda vastane meeleavaldus. Foto: Agencja Gazeta/Via Reuters/Scanpix

Poola president Andrzej Duda on muutnud seksuaalvähemuste vastase kampaania valimiste üheks keskseks küsimuseks, kuid vihakõne ja inimõiguste rikkumine võib viia Euroopa Liidu toetusmeetmete ümbersuunamiseni, rääkis Poola Euroopa Parlamendi saadik Sylwia Spurek Postimehele.

Ametisolev Poola riigipea Andrzej Duda ei suutnud presidendivalimiste esimeses voorus võitu kindlustaja ja tema konkurendil Rafał Trzaskowskil on veel hea võimalus valimised võita. Miks Duda, keda nähti valimiste eel selge favoriidina, nüüd kindlast võidust ilma jäi?

Minu seisukoht endise inimõiguste asevoliniku ja saadikuna, kes tegeleb õigusriigi, inimõiguste, naiste õiguste ja seksuaalvähemuste õigustega, on see, et nendel valimistel olid samad teemad kriitilise tähtsusega.

Poola vajab muutust, sest praegune president rikub põhiseadust, kuigi on põhiseaduse kohaselt selle kaitsja. Ta rikub demokraatlikke põhimõtteid ja kasutab vihakõnet LGBT-inimeste vastu. Rikub naiste õigusi, näiteks koduvägivalla vastu võitlevat Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni.

Ma arvan, et paljud opositsionäärid ja Poola kodanikud näevad seda samamoodi. Asi on demokraatias, õigusriigis, õigustes ja vabadustes.

Isegi Euroopa Parlamendi LIBE (ehk kodanikuvabaduste) komisjon rõhutas Poola kohta koostatavas raportis neid probleeme. Loomulikult ei saa Euroopa Parlament valimistesse sekkuda ega neid mõjutada, kuid sellised rikkumised praeguse presidendi ja valitsuse poolt pole mitte ainult mainitud, vaid ka LIBE koostatud raporti mustandis alla joonitud.

Kas Duda läks oma LGBT-vastase retoorikaga liiga kaugele ja võõristas sellega osa oma valijaskonnast?

Kurb on see, et minu arvates ei ületanud ta oma valijaskonna jaoks sellega mingit piiri. Ja neid on suur osa Poola elanikkonnast.

2015. aastal leidis valitsuspartei Õigus ja Õiglus esimese avaliku vaenlase migrantide ja põgenike näol. Nüüd on nendel valimistel rahva vaenlane LGBT-inimesed.

Meie õigussüsteemis on palju lünki, mis puudutab LGBT-inimesi. Meil ei ole seaduslikku kooselu või abielu ilmselgelt. Meil pole LGBT-inimeste kaitset vihakõne ja vihakuritegude vastu. Meil pole koolides diskrimineerimisvastast haridust. Meil pole seaduslikku määratlust sooküsimustega tegelemisel kohtutes.

Ma arvan, et Duda kasutas ära stereotüüpe ja eelarvamusi, mis on praegu vägagi kohal Poola ühiskonnas ja oma valijate maailmapildis. Tema valijatel oli ilmselt hea meel kuulda LGBT-vastast retoorikat.

Küsimus on hirmus ja mõistmise puudumises, mis tuleneb näiteks puudujääkidest diskrimineerimisvastases hariduses. Duda ei ületanud [oma valijate jaoks] mingit piiri, arvestades seda osa tema kampaaniast.

Oletame, et Trzaskowski võidab need valimised. Kas tal on üldse võimalust midagi ära teha, seistes silmitsi suuresti Õiguse ja Õigluse kontrollitud valitsusega?

Tegelikult on mõned seaduslikud hoovad, mis on presidendi kasutuses. Näiteks vetoõigus parlamendi seadusettepanekutele. Kuid ma arvan, et peamine väljakutse sellises olukorras oleks see, kuidas muuta avalikku debatti ja kuidas alustada dialoogi parlamendi ja valitsusega.

See oleks tegelikult võimalus Rafał Trzaskowskile, kui ta valituks osutuks, näidata Duda valijaskonnale, kuidas olla tõeline president igale kodanikule. See saaks olema äärmiselt keeruline, kuid ma arvan, et see väärib vähemalt üritamist.

Mõned kriitilisemad hääled Euroopa Liidust on öelnud, et Poola ei peaks saama Covid-19 taastusfondist täit summat LGBT õiguste rikkumise ja vastuoluliste põhiseadusreformide tõttu. Kas see oleks Teie arvates samm õiges suunas?

Ma arvan, et tegu on väga keerulise küsimusega, sest selle mehhanismi puhul on väga oluline leida moodus, kuidas mitte karistada Poola kodanikke vaid Poola valitsust.

Leidub ideid, et ELi avalik fond tuleks suunata kohalikele omavalitsustele selle asemel, et seda haldaks keskvalitsus. Sest me peame tagama Poola jaoks fondide saabumise, kuid EL peab neile probleemidele lahenduse leidma.

Asja ei saa lahendada ainult olukorra jälgimisega, tegudel peavad olema ka reaalsed tagajärjed. Ja majanduslikud tagajärjed on alati mõjuvad.

Sylwia Spurek 

Poola advokaat, inimõiguslane, lektor ja poliitik.

2019. aastast parteitu Euroopa Parlamendi saadik Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatliku ja demokraatliku fraktsiooni ridades.

2019. aastani kuulus erakonda Wiosna.

2015-2019 Poola võrdõiguslikkuse ombudsmani asetäitja.

Tegutsenud Poola peaministri õigusvoliniku ja õiguskomitee esindajana.

Poola eurosaadik Sylwia Spurek. Foto: Euroopa Parlament