Otse Postimehest ⟩ Mihkelson ja Reinsalu: arutelu välisteenistuse seaduse muutmisest läks rappa

Välisminister Urmas Reinsalu ja Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson nõustusid Postimehe otsesaates, et välisteenistuse seaduse muutmise sisu ja eesmärk on palju mitmetahulisem, kui avalikkuses poleemikat tekitanud vastuolu kooseluseadusega. «Loomulikult oli eesmärgiks diplomaatide stabiilse karjäärisüsteemi toetamine ja õige on see, et diplomaatidel on tekkinud rida küsimusi,» sõnas välisminister.

Härra Reinsalu, kas osa välisteenistuse seaduse muutmise seadusest, mis ei ühildunud kooseluseadusega, oli tõesti nii oluline, et see pidi kindlasti sisse jääma? President oleks seaduse ehk väljakuulutanud, kui seda seal poleks olnud?

Urmas Reinsalu
President tõi selle tõesti probleemina esile, punktis üks välja kuulutamata jätmise otsuses, rõhutas, et ta toetab välisteenistuse seaduse ajakohastamist ja selle sätete ühtlustamist avaliku teenistuse seadusega, mis oli selles seaduses keskmine eesmärk.

Aga ma arvan, et see diplomaadi abikaasa staatus on mõistlik. See võimaldab diplomaatidel oma ka lähetustes oma asju korraldada ja see on nii kehtinud tegelikult aastakümneid.

See on kehtinud nii ka varasemalt, kui ametisolev vabariigi president on kuulutanud välja abikaasa staatust või tasu puudutavaid seaduseelnõusid nii 2016. aastal ja 2017. aastal. Tõsi oli muudatusettepanek opositsioonierakondade poolt, aga see parlamendi täiskogus toetust ei leidnud.

Ma juhin tähelepanu, et antud juhul ei ole see seaduseelnõu kuu või kahega õhust tekkinud. Seda tegelikult menetles põhjalikult ka eelmine parlamendi koosseis ja samamoodi oli ta sellisel moel esitatud eelmise välisministri poolt.

Tähendab, et osa välisteenistuse seadusest, mis puudutab perekondlike suhete määratlemist, seda koalitsioon tänasel kujul toetab ja sellest ei taganeta?

Urmas Reinsalu
Me ei toeta kooseluseaduse rakendusaktide nurga tagant vormistamist erinevate valdkonna seadustesse. See on selle koalitsiooni seisukoht. Ma arvan, et välisteenistuse probleemide valguses ei oleks aus neid teemasid arutada. Perekonnaseadust ja perekonnastaatust puudutav on hoopis teine teema.

Härra Mihkelson, milline on teie seisukoht? Kas see osa, mis läheb vastuollu kooseluseadusega on määravaks faktoriks?

Marko Mihkelson
Viimaste päevade arutelu välisteenistuse seaduse mõtte ja sisu üle on läinud rappa. Sellepärast, et tähelepanu on pigem ühel poliitilisel nüansil, mis on küll väga oluline. Me oleme seda komisjonis tõesti kahe ja poole aasta jooksul käsitlenud. 

Ma olen seda seaduseelnõu juhtivmenetlejana menetlenud väliskomisjonis Riigikogu eelmise koosseisu keskpaigast saadik. Tegelikult on välisteenistuse seaduse muutmise mõte palju laiem, kui me hetkel avalikult sellel teemal debateerime. 

Küsimus on ennekõike selles, et kuidas läbi seaduse võimestada meie välisteenistust, kes on rahvusvahelisel eesliinil.

Me kõik oleme tunnetanud seda, kui palju meie diplomaadid, konsulaartöötajad siin viimase nelja kuu jooksul on meie kodanikke aidanud. Sõna otseses mõttes ööd ja päevad, sealhulgas puhkepäevad. Välisteenistuse seaduse põhiline olemus ja mõte seisneb selles, kuidas nüüd 21. sajandil meie inimestele, kes on valinud diplomaadi elukutse. 

Avalikkuses on jäänud lihtne ettekujutus, et diplomaadi töö on uhke ja prestiižne ning riik maksab välismaa lähetused kinni, et milles siis mure?

Tegelikult on see stressirohkus, mis selle teenistusega kaasas käib. Eriti välislähetuses, diplomaat ei lähe ju sinna üksinda, ta läheb perega. Sageli on päris palju lapsi, kes vajavad kooliharidust või lastehoidu. Ja muud küsimused, mis kaasnevad igapäevaeluga, et tagada diplomaadi tööd tavapäraselt kolme aastases välislähetuses.

Tegelikult kogu selle menetlusprotsessi üks suur küsimus on see, kas me oleme seadnud välisteenistust kaasajastades keskmesse inimese või oleme pööranud tähelepanu pigem sellele, kuidas vähendada bürokraatiat ja halduskoormust. See arutelu, mis päädis riigikogus 10. juunil seaduse jõustumisega tegelikult rääkis sellest, et oleme väga huvitatud sellest, et me ei koormaks diplomaate uute halduskohustuste või muude probleemidega, mida ei ole piisavalt lahti räägitud.

Meil on olukord, kus suurem osa suursaadikuid, kes meil täna on töös, pluss teised diplomaadid, on esitanud kriitilise arvamuse selle seaduse rakenduse osas. See ei puuduta ainult antud küsimust, millele on president osundanud, vaid palju laiemalt. See on küsimus, milles on ministril päris suur vastutus, aga ka ministeeriumi juhtkonnal eesotsas kantsleriga. Vaja on tagada töörahu olukorras, kus meie diplomaatide töö peab olema keskendunud igapäevaselt Eesti huvide kaitsele.

Tuletan meelde, et ka väliskomisjon tegi muudatusettepaneku, mille sisuks oli registreeritud elukaaslasele õiguste laiendamine, mis on abikaasal toetuse või siis sotsiaalsete tagatiste saamiseks. Mis puudutab presidendi poolt esitatud probleemi osundust ja põhjust, miks ta on seaduse tagasi saatnud riigikokku, siis menetluse käigus küsisime ka õiguskantslerilt tema arvamust. 

Õiguskantsler juhtis vastuses tähelepanu põhiseaduse paragrahvidele 26 ja 27 tulenevast perekonna põhiõigusest, mis kaitseb perekonnaliikmete õigust hoida perekondlikke sidemeid kõige laiemas tähenduses ja millest tuleneb riigile kohustus astuda samme täisväärtusliku perekonnaelu võimaldamiseks.

Eks siin on loomulikult ka laiem poliitiline debatt. Kas Eestis aastal 2020, arvestades ka teiste seaduste olemasolu, kus sarnane regulatsioon on juba võimestatud, et kas see peaks kehtima ka välisteenistuses. Väliskomisjon saatis suurde saali tegelikult oma seisukoha, et perekonna sotsiaaltagatisi tuleks laiendada välisteenistuses olevate inimeste registreeritud elukaaslasele.

Ja valitsuskoalitsioon on selle vastu...

Marko Mihkelson
Ma juhin tähelepanu, et tegutseme Eesti jaoks väga olulises väärtusruumis. Ja selles küsimuses, eriti kui praegu kostuvad arvamused, et peame abielu kaitsma ja ei tekiks paralleelabielu mõistet...

Head sõbrad, Venemaal toimub rahvahääletus põhiseadusmuudatuste üle ja Vladimir Putin on teinud ühe ettepanekuna kirjutada sisse abielu mõiste, et abielu saaks olla ainult mehe ja naise vaheline liit. Küsimus on selles, millisesse kultuuriruumi meie koalitsioon tahab kuuluda.

Härra Reinsalu, kuidas teie poliitiline perekond Euroopas, Euroopa Rahvapartei, suhtub sellesse küsimusse?

Urmas Reinsalu
Mis puutub sellesse küsimusse, kuidas Eestis välisteenistuse seadust menetletakse, ma arvan, et nad suhtuvad sellesse optimismiga. Tegelikult ei olnud kooseluseadus tõepoolest fookuses. Loomulikult oli eesmärgiks diplomaatide stabiilse karjäärisüsteemi toetamine.

Õige on see, et diplomaatidel on tekkinud rida õigustatud küsimusi. Me arutasime seda ka väliskomisjonis. Ma olen pidanud asjakohaseks teha esialgsetesse rakendusaktidesse muudatused, mis vastavad diplomaatide muredele ja ma olen kindel, et saame koostöös need lahendatud. Siin ei ole küsimustki. Loomulikult peab see seadus olema tööriist, mis teenib diplomaate, mitte vastupidi.

Mis puudutab abielustaatust ja seda, kas toimub nihe Eesti kultuuriruumis, siis ma ei usu seda. Eesti ei olnud Putini kultuuriruumis, kui 30 aastat on see välisteenistuse seadus kehtinud sellise kontuuriga ja nende sotsiaalsete tagatistega. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 12 räägib abielu mõistest ja sisustab selle. Sellele püütakse omistada ideoloogilist väärtusdebatt ja õigusega. Aga küsimus on selles, et perekonna defineerimine ja nende sotsiaalsest staatusest tulenevate küsimuste defineerimine on tegelikkuses ikkagi riikide enda pädevuses.

Kuula pikemalt videost.