«Haavaravi ei käi algoritmi järgi – see on looming,» ütleb staažikas pereõde Katrin Poom Merekivi perearstikeskusest ning rõhutab, et iga haav on ainulaadne, ei ole kõigile ühtemoodi toimivaid ravivõtteid. Küll aga on olemas põhitõed, mida järgides ning haava eripärasid arvestades on võimalik edukalt kaasa aidata vigastuse paranemisele.
Suviste vigastuste hulgas on tervishoiutöötajate sõnul esikolmikus jalgrattasõidul, rulluisutades või rulatades kukkumisel tekkinud marrastused. Sellisel juhul saastub haav teepinnase tolmu, peene liiva ja kivipuruga – siis on korralik haava puhastamine väga tähtis. Õde Poomi sõnul on sügava marrastushaava esmaseks töötlemiseks omal kohal vesinikülihapendiga puhastamine. Kuna tegemist on n-ö rakutapjaga, siis plaanilises haavaravis sellist ravivõtet ei kasutata. Pärast sügavat traumat ja haava esimeseks põhjalikuks puhastamiseks on vesinikülihapend aga tõhus haavaloputusvahend. Enne haava katmist sidemega tuleb haavast väljunud mustus nahalt maha pesta ja kõige lihtsam on seda teha puhta veega, seejärel võib haava katta nt antibakteriaalse Braunovidoni salviga ning puhta sidemega. Haavasidet võiks vahetada üle päeva ning koorikute tekkimisel pehmendada neid saialillesalviga.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/23/13228135t1h4169.jpg)
/nginx/o/2020/06/30/13180880t1hbdc3.jpg)