Esimeest vahetades soovib EKRE kinnitada, et mingit suuremat muutust erakonna senises retoorikas ei tule ja needsamad valijad võivad end rahulikult tunda. Helme Helme vastu on lihtsalt üks väike vangerdus. Eesmärk on, et Mardist saab potentsiaalne presidendikandidaat ja Martinist nende lootustes tulevane peaminister. Saime hakkama isaga, saame ka pojaga, kinnitab seal kõrval üks nende valitsuspartneritest.
JUHTmõte
Ilmselt näeme, kuidas tulevikus läheb valijaskonna suurendamise huvides EKRE keskmine retooriline toon leebemaks.
Tegelikult on aga erakonnal valijaskonna kasvus platoo ees ning EKRE peab oma eesmärkide saavutamiseks ja toetuse kasvatamiseks midagi muutma. Ainuüksi 15–20 protsendist praegustest protestimeelsetest valijatest peaministriparteiks saamiseks ei piisa. Martin Helmel seisab ees omamoodi köielkõnd. Tal tuleb timmida erakonna sõnumit nii, et isalt päritud protestivalijad jääksid alles, aga samas räuskamist vähem sallivaid, kuid parteieelistuses ebakindlaid valijaid võidetaks juurde. Uusi inimesi valima saada oleks lihtsalt ilus unenägu, tegelikult peaksid need valijad tulema suurelt jaolt EKRE praeguste koalitsioonipartnerite toetajate arvelt. Nii on ka valimisvõitlus järgmisteks, 2023. aastal toimuvateks riigikogu valimisteks alanud.
Ilmselt näeme, kuidas tulevikus läheb valijaskonna suurendamise huvides EKRE keskmine retooriline toon leebemaks. Kuigi Martin Helmet peetakse oma isa jälgedes käijaks, kostab ka juba hääli, et poeg on üldsusele ja potentsiaalsetele koostööpartneritele vastuvõetavam ja võiks olla meele järele ka näiteks reformierakondlastele.