Juhtkiri ⟩ EKRE jätkab pereteatrina

Martin ja Mart Helme Foto: Erik Prozes / Postimees

• Esimehe vahetusega lubatakse valijale samal kursil jätkamist
• Toetuse kasvatamiseks peab erakond strateegiat muutma
• Valimisteks valmistumise taustal unustatakse praegune toetaja

Eelmiste presidendivalimiste ajal avaldas üks pealinna melust kaugel elav põllumees eravestluses omapärast arvamust. Tema meelest oli toona ainult kaks inimest, kes Eestile presidendiks sobiks: Indrek Tarand ja Mart Helme. Paar aastat hiljem ründasid ekrelased Tarandit ÜRO ränderaamistiku vastasel meeleavalusel ja Mart Helme kinnistus ilmselt ühe oma tegusama ja kindlama, aga ka protestimeelsema valija­tüübi mõteteis kui parim võimalik riigi­pea.

Esimeest vahetades soovib EKRE kinnitada, et mingit suuremat ­muutust erakonna senises retoorikas ei tule ja needsamad valijad võivad end rahulikult tunda. Helme Helme vastu on lihtsalt üks väike vangerdus. Eesmärk on, et Mardist saab potentsiaalne presidendikandidaat ja Martinist nende lootustes tulevane peaminister. Saime hakkama isaga, saame ka pojaga, kinnitab seal kõrval üks nende valitsuspartneritest.

JUHTmõte

Ilmselt näeme, kuidas tulevikus läheb valijaskonna suurendamise huvides EKRE keskmine retooriline toon leebemaks.

Tegelikult on aga erakonnal valijaskonna kasvus platoo ees ning ­EKRE peab oma eesmärkide saavutamiseks ja toetuse kasvatamiseks midagi muutma. Ainuüksi 15–20 protsendist praegustest protestimeelsetest valijatest peaministriparteiks saamiseks ei ­piisa. Martin Helmel seisab ees omamoodi köielkõnd. Tal tuleb timmida ­erakonna sõnumit nii, et isalt päritud protestivalijad jääksid alles, aga samas räuska­mist vähem sallivaid, kuid parteieelis­tuses ebakindlaid valijaid võidetaks juurde. Uusi inimesi valima ­saada oleks lihtsalt ilus unenägu, tegelikult peaksid need valijad tulema suurelt jaolt EKRE praeguste koalitsioonipartnerite toetajate arvelt. Nii on ka vali­mis­võitlus järgmisteks, 2023. aastal toimuvateks riigikogu valimisteks alanud.

Ilmselt näeme, kuidas tulevikus läheb valijaskonna suurendamise huvides EKRE keskmine retooriline toon leebemaks. Kuigi Martin Helmet peetakse oma isa jälgedes käijaks, kostab ka juba hääli, et poeg on üldsusele ja potentsiaalsetele koostööpartneritele vastuvõetavam ja võiks olla meele järele ka näiteks reformierakondlastele.

Kui näiliselt ollakse sõjajalal, on vastased juba tunnustanud ilmselt tulevase EKRE liidri otsuseid rahandus­ministrina. Kas selline lähenemine poliitilistele vaenlastele, aga ka EKRE tuumikvalijale meeldida võiks, pole üldse kindel.

Teada-tuntud ekrelik palagan ei kao seetõttu kuhugi. Nagu näha, jätkab Martin Helme teravaid sõnavõtte, nõudes näiteks president Kersti Kalju­laidi ametist vabastamist. Kuid ­kogu see räuskamine on juba muutunud veel kistumaks ja kunstlikumaks kui varem.

Kõik ju tegelikult teavad, et nii nagu Mart Helme ei ole Donald Trump, pole Martin Helme ka Mart Helme. Teater jätkub aga sellest hoolimata. Start nii järgmise aasta kohalikeks kui ka presidendivalimisteks on juba antud. Kui president lükkas tagasi välis­teenistuse seaduse, tõstatus jällegi abielu definitsiooni muutmise teema. Selle­kohane rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks on plaanis korraldada järgmisel aastal kohalike valimistega samal päeval. Ka just ­praegusele hetkele planeeritud EKRE juhivahetus on osa käima lükatud valimismängust. Aga pealinna melust kaugel elaval põllumehel läheb maasikasaak just praegu hukka.