Kuressaare haigla lükkab ümber Dontšenko väited kehvast koroonakriisi haldamisest

Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli Foto: Sander Ilvest

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko rääkis intervjuus Rahvusringhäälingule, et üks suuremaid murelapsi koroonapandeemia ajal oli Kuressaare haigla. Haigla juhatuse liige Märt Kõlli Dontšenko jutuga nõus aga pole ja esitas vastuväited.

Dontšeko sõnul ei olnud Kuressaare Haiglas võimalik infektsioonikontrolli teha, kuniks selleks pädev inimene Põhja-Eesti regionaalhaiglast kohale tuli: «Seal oli hästi palju haigeid ja võib oletada, et ka vigu tehti suuremal hulgal,» ütles ta.

Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli sõnul on haiglas olemas tegev infektsioonikontrolli spetsialist. «Tegelikkuses on teema eest vastutanud aastaid spetsiaalne kollektiivne komisjon, lisaks on meil tegev infektsioonikontrolli spetsialist, kelle panus märtsi keskpaigast kuni märtsi lõpuni, mil Ta haigestus (ja mitte COVID-sse) oli hindamatu ja imetlusväärne,» kirjutas Kõlli sotsiaalmeedias.

Samuti ei nõustu ta väitega, et haiglale tuldi appi Põhja-Eesti regionaalhaiglast: «Lisaks tegeles alates aprilli algusest antud valdkonnaga hoopis Lääne-Tallinna Keskhaigla suurpärane nakkusarst, kellele tehtu ja veel tegemisel oleva eest suurimad võimalikud tänud,» lisas ta.

Dontšenko sõnul paranes Kuressaare haigla ravi kvaliteet tänu meditsiiniliste juhtide määramisele: «Kui appi tulid teised haiglad, kui määrati medistiinilised juhid dr Popov ja dr Varblane, siis sai ravi pool koos infektsioonikontrolliga paika pandud,» sõnas ta. Kõlli tunnustab küll sellist sammu, aga peab Dontšenko kommentaare küüniliseks. 

Haigla juhatuse liikme sõnul tutvus Terviseameti eriolukorra meditsiinijuht Saaremaa olukorraga 28. märtsil, mil Saaremaal võttis võimu suur hospitaliseerimise laine. Selleks ajaks olid Kõlli teatel värvatud ka külalisarstid. «Haigeid paraku raviti juba sel hetkel ja osakonnad olid mehitatud. On lihtsalt küüniline minimeerida kõrgelt-kaugelt ning arrogantselt kohalik tegemine, teadmata, mis oli kohapeal tegelikult,» arvas ta. 

Dontšeko mainis intervjuus, et tagantjärele tarkusena tegutseti Saaremaal suure nakkuskolde ja «supernakatajana» valesti ja viiruse leviku tõkestamist ei soositud.

«See on skandaalne kuulujuttudele tuginev väide, mille eest teistes riikides tuleb paraku mainekahju tegemise eest suhtleiselt tõsiste summade oma voluntarismi kahetseda. Meenub ka kriisiaegne laupäevane populaarne raadiosaade, kus väideti veelgi ebaeetilisemalt ERR ajakirjaniku poolt skandaalset kuulujuttudel baseeruvat hüpoteesi. Lahendeid otsivalt ja tüli vältida soovides jätsime tollasele faktile reageerimata,» kommenteeris Kõlli. 

Korralduslikus mõttes oleks võinud Kuressaares korraldatud drive-in testimist paremini teha, arvas Dontšenko: «Kõiki kontakte, mida oleks võinud vältida, ei välditud,» kommenteeris ta.

Kõlli sõnul polnud aga Kuressaare, Medicumi ja Synlabi testimistel erinevusi ja puudus vaid varikatus. «Meid kritiseeriti nn SARS kostüümide kasutamise eest - pidi olema paanikat külvav teguviis. Lisaks mainime, et SARS kostüüme kasutanud töötajate puhul oli nakatumine minimaalne,» lisas ta. 

Dontšeko sõnul ei järgitud Kuressaare haiglas reegleid päris nii, nagu pidi: «Personal kartis, mõned võtsid haiguslehe ja töötajate nappuse tõttu inimesed käisidki mitte tervena tööl.»

Kõlli sõnul sellist olukorda tekkida ei saanud. «Alates esimesest tuvastatud positiivsest testist ei tolereerinud meie organisatsioon vähimagi külmetushaiguse nähuga töötajate tööl viibimist, kõik nimetatud ka tööl ei viibinud. Hoopis suurem teema on asümptomaatiliste kodanike osalus ühiskonnaelus, sh haiglaelus,» kirjutas ta.

«On kurb tõdeda, et adekvaatseid andmeid Saaremaa viiruselevikust, arvestades asümtomaatilisi kodanikke, ei ole meil täna ja ilmselt ei saa ka kunagi olema. Selle hetke lasime lihtsalt mööda. Kurb. Siinkohal ka üldistus Eesti enda teadmise ja teadlaste kasutamatust. Näiteks Eero Vasara ja Mihkel Zilmeri potentsiaal jõudis vaid mitteametlikult Saaremaale,» lisas ta. «Mitteametlik on paraku sarnane salakaubale.»

«Teeb tõsiselt kurvaks, et riigi PR meeskonnad üritavad vahendeid valimata tegeleda süüdlaste otsimisega ja seda situatsioonides, kus teadmatust oli meeletult ja tegutseda tuli ilma käske-keelde ootamata ning lugemata. Kindlasti sellises situatsioonis tehakse vigu ja viimaseid ka tunnistame - näiteks meie puhul haiglasisene viiruselevik oli pigem üksustes, kus nakkushaigetega kokkupuude eelduslikult puudus ja viimasest tulenevalt nii enesedistsipliin kui ka organisatsioonipoolsed kontrollimeetmed olid madalad,» kirjutas Kõlli.

Kõlli näeb väiteid ristilöömisena. «Neid mõtteid ajendas aasta ühel ilusamal laupäeval kirja panema seik, et kahetsusväärselt tegelevad ametkonnad pideva heidutusega, mille eesmärgiks on piibellik ristilöömine pealtvaatajate hirmutamiseks. Sama taktika kehtib nii rahvusvahelistes suhetes kui ka kahjuks kõigis meie vabariigi kontrollifunktsioonidega ametkondades. Olemata õnnelik tulemite osas, mis tõi kaasa George Floydi hukkumine kinnipidamisel, on ka siin tegemist heidutusega. Kahjuks heidutus tõi kaasa lahkumise ja ühiskonna põhjendatud nõude käsitleda ka potsentsiaalset kurjategijat inimesena, tagades talle kehavigastusteta kinnipidamise protseduuri,» tõi Kõlli näite.

«Meie ametkondade edasise heidutusest lähtuva praktika tulemiks on pikas perspektiivis analoogne USAs toimunuga. Esimene faas heidutusest hoidumiseks on end märkamatuks tegemine ja järgmine juba eelpool kirjeldatu. Unustame kahjuks ülikiiresti kõige selle ebameeldiva, mis meid NSV Liidu ajastul ahastama pani,» selgitab ta.

«Ehk siis järgmiste kriiside puhul ootame kriisi juhtivatelt ametkondadelt pigem toetavaid tegusid kui heidutusmeetmeid halvustamisega.»